kirjeldab ühte ühiskultuuri hiinas a hiina kogukondades kagu aasias ning mujal väljaspool hiinat, sauti on sellega seotud vietnami ja korea kultuurid 2. JAAPANI TSIVILISATSIOON- hoiakutelt väga erinev lääne kulturist, kuigi teaduse ja tehnoloogia järgi väga lääne-sarnane ühisond. 3. HINDU TSIVILISATSIOON- hinduism on rohkem ki religioon või ühiskondlik süsteem, see on india tsivilisatsiooni tuum. indias toimuv hindustamine on tonud kaasa usulised konfliktid, sihkide ja islamiusuliste vahel 4. Islami tsivilisatsioon- jaguneb araabia, türgi, pärsia ja malai alamtsivilisatsioonideks. islami tsiv. puudub üks kindel liider riik, puudub keskne keel või rahvus. sesmised konfliktid selle tsivilisatsiooni sees on paratamatud, seega sunniitide konfliktis shiitidega ei lükka veel huntingdoni väiteid ümber. 5. vene õigeusu tsiv.- üldiselt tugeva ida-tsiv. mõjutustega, kuna on ajalooliselt
10.küsimus Inimkäitumise determineerituse problem(eksternaalne,internaalne,jäik,pehme determinism) Inimene ise määrab oma käitumist(vaba tahe),s.t on tingitud,kontrollitud eeskätt välistest tingimustest või sisemisest dispositsioonidest.Kuna inimesi on võrreldud loomadega,siis on terved koolkonnad uskunud,et uurides loomi,saab saadud teadmisi inimkäitumise seletamisel kasutada.Siiski neurobioloogilised ja aju-uuringud on tonud välja inimaju erilisust loomade omast.Loomade mõtlemine on perspektiivne.Kriminaalne käitumine on unikaalne,ainult inimesele omane käitumisviis,mis tuleneb inimese kontseptuaalse mõtlemise võimest. Kui rääkida kuritegeslikust käitumisest ning selle põhjustest,ei saa vältida üldisemat küsimust inimese käitumise determineeritusest,mis tähendab inimkäitumise põhjuste päritolu,olemust ja lokaliseeritust.Determineerituse korral on küsimus käitumise seletamisele orienteeritud
annaabi.ee 
