Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tonkaga" - 3 õppematerjali

Latikas
1
odt

Latikas

Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed)Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul).Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna või praetuna.Püütakse lihtõnge, rulliõnge või tonkaga; on ka ette tulnud, et suuremad isendid, kelledese suguneb röövliloomust, võtavad lanti; suhteliselt sügavatel järvedel (näiteks Kuremaa järv). Teet

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Latikas
6
doc

Latikas

Matsalu ja Haapsalu lahed). 3.Välimus Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul). Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna või praetuna. 4.Kalastamine Püütakse lihtõnge, rulliõnge või tonkaga; on ka ette tulnud, et suuremad isendid, kelledese suguneb röövliloomust, võtavad lanti; suhteliselt sügavatel järvedel (näiteks Kuremaa järv) püütakse ka paadist lühikese taliridva ja söödastatud kirptirguga. Suuremad isendid hoiduvad päevasel ajal sügavamasse vette, kuid varahommikul ja õhtul tulevad ka kalda Lähedusse toituma. Hoiduvad enamasti parvedesse. Püügil on soovitatav koha sissesöötmine ja peibutussöötmine. 5.Sööt

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast
25
doc

Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast

märku ujuk(erandiks krunda) vaid sellest saadakse aimu muul moel, õngeraskus ja enamasti ka sööt paiknevad aga püügiajal veekogu põhjal (vt. joonis 7). Tonka on passiivne püügivahend mis vajab kalamehe abi vaid kala haakimisel ning välja toomisel. Lihtsaim põhjaõng koosneb õngenöörist, sellele jäigalt kinnitatud raskuset ning liini otsa seotud konksust. Sellega on võimalik tabada praktiliselt kõiki Eesti veekogudes elavaid soomuselisi, kuid traditsiooniliselt püütakse tonkaga suuremaid kalu või just neid, kes põhjast toitu otsivad. Tonka leiab laiemat kasutust veekogudel, kus teiste püügivahendite võimalused on tugeva voolu või suure kauguse tõttu piiratud või nende kalade püügil keda teistsuguste vahenditega on raske tabada. Krunda erineb tavatonkast ainult selle poolest, et võtu signalisaatoriks on tamiilil ridvatipu ja veepinna vahel olev ujuk./Õngitsemine lk.156/ 8.1 Tonkaritv Tonkaritvaks kõlbab 2.-4

Merendus → Kalapüük
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun