Lugesin jutukogust ,,Metsajärv" lugusid ,,Võu lell", ,,Tonditants", ,,Rahakatel", ,,Tont tare taga", ,,Vana vares", ,,Metsajärv". Leidsin ka see raamat on praegu nii mõnegi kooli kohustuslikus kirjanduses. Neid jutte on põnev lugeda, kuna need on elavad ja kujutatud tõetruult. Põhiline läbiv teema on tondidid, vanapaganad ja varandused. Looduse kirjeldused olid ilusad ja detailsed, mida lugedes tuli tahes-tahtmata ettekujutus silme ette. Väga huvitav oli ka see, et tondijuttude puhul selgitas ta ka tagamaid, millest need nö ,,tühjad jutud" alguse saavad. Võru raamatukogu koduleheküljelt: Tänu Jaan Vahtra, memuaarilisele loomingule saame justkui ajamasinaga inna sajakonna aasta taguse Võrumaa eri nurkadesse, elada koos toonaste inimestega nende elu tänagi tuttavates paikades. Kasutatud kirjandus: · Kalda, M., Peep, H. (1984) ,,Eesti kirjanduse ajalugu" Tallinn: Kirjastus ,,Eesti raamat" lk 57, 58, 444, 445 · Krusten, R
mustlased). 20.sajandi alguse lastekirjandus Lasteluule: ''Talvel'' Reinhold Kamsen, ''Nõmme lillekesed'' E.L. Wöhrmann, Jaan Bergmann Tõsieluline proosa: ''Meie noored'' Jaan Lattik, sisaldab huumorit, laste siseelu, Jüri Parijõgi jätkab stiili. ''Minu esimesed triibulised'' Eduard Vilde, ''Kevade'' Oskar Luts. Muinasjutuline proosa – Ansomardi (Peäro August Pitka) jutustuskogud ''Jalgsemaa Kitse- eide muinasjutud,'' sisaldas kolme juttu, mis panid alguse tondijuttude traditsioonilie. Pitka hukkus 1915 Poolas sõjas. Teoreetilised vaated lastekirjandusele 1920 Uuriti lastekirjanduse spetsiifilisi probleeme, lastekirjanduse liigitamine muutus põhjalikuks, tekkis soospetsiifiline kirjandus, hariduse ja laienduste aeg, räägiti lastekirjanduse vajalikkusest, 20.sajandil domineeris proosa, kodu armastus ja isamaalised teemad. 30-ndatel toimus tagasilöök, seoses Pätsi vaikiva ajastuga hakati kirjutama tellimusi, teemadeks loomad ja loodus. Teoreetikud:
annaabi.ee 
