Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level ALBAN BERGI VARJANE LOOMING Loominguliseks eeskujuks Arnold Schönberg Bergi loomingusse olid kandunud Schönbergi loomemeetodid ning helikeele uuendused Bergi looming oli suundunud tonaalsest muusikast atonaalsesse muusikasse `'WOZZECK'' Ooperi aluseks Georg Brüchneri näidend Draama inimese sotsiaalsest allasurutusest, armukadedusest, meeleheitest Peategelased sõdur Wozzeck, tema armastatu Marie ning Marie võrgutanud kapellmeister Teos on kolmevaatluseline Ooperi laulupartiid on jaotunud kolmeks: tavaline kõne, Schönbergilt võetud kõnelaul, ooperi vokaal Ooperi solistide ja orkestri partiid väga komplitseeritud `'WOZZECK'' http://www.youtube.com/watch?v=GTaO61OLJxo
motiivid. Näiteks Viiulikontserdi seeria koosneb neljast meloodilisest duur ja moll kolmkõlast, mis võimaldab kasutada tonaalseid kolmkõlasid ja järgnevusi. Ooperis "Lulu" on seeria aluseks kaks mazoorset helirida, mis on üksteisest tritoni kaugusel. Ta ei jõudnud seda lõpetada, kuid Friedrich Cerha orkestreeris selle Bergi märkmete järgi lõpuni. Anton Webern Loomingus 3 perioodi: Esimene loomeperiood Instrumentaalmuusika, ja kompositsioonid, mis lähtuvad veel tonaalsest muusikast. Keskmine periood Ainult vokaalteosed, peamiselt klaverisaatega laulud. Kasutas esimest korda dodekafooniat samuti vokaalmuusikas. Erilist murrangut ei toonud, sest tema atonaalne stiil oli niigi keeruline. Kolmas loominguperiood Zanriliselt mitmeplaanilisem periood, hõlmab nii instrumentaal- kui vokaalmuusikat. Pöördub klassikaliste vormide juurde. Hilises perioodis on omane struktuurse mõtlemise keerukus. Tähtis teos "Orkestrivariatsioonid", kus serialism ei
sus, mille kriteeriumideks on siirus, emotsionaalsus ja väljenduslikkus. Džässmuusikute 39 Selles stiilis muutusid vormiprobleemid sageli kogu loomingulise protsessi aluseks. Tuntuim esindaja Stan Kenton oma orkestriga, keda on vahel ka “valgeks Ellingtoniks” tituleeritud. 40 George Russel (1923–), pianist ja džässiteoreetik, innovatiivne figuur kaasaja džässis. Pikki aastaid oli paljude džässmuusikute harmooniakäsitlus mõjutatud George Russeli tonaalsest süsteemist, mida ta nimetas “Käsitlus lüüdia kromaatilisest tonaalsest organisatsioonist improvisatsioonis” (The Lydian Chromatic Concept of Tonal Organization for Improvisation). Nagu Russel ise ütleb, aitab tema süsteem leida meile juba hästituntud traditsioonilises akordide süsteemis peituvaid uusi võimalusi. Ja kuigi see süsteem lähtub džässmuusikast, on ta edukalt kasutatav ka teistes muusikastiilides (Russel 1959: 49).
annaabi.ee 
