radioteraapiat, haigete ravimist ioniseeriva kiirgusega ning kiirguskaitse füüsikalisi, bioloogilisi ja meditsiinilisi aluseid. [3] Tuumameditsiin jagatakse visuaalmeditsiiniks (röntgenograafia, ultraheli, tomograafia, gammakamber jt.), mis on meditsiinilise diagnostika haru, mille eesmärk on füüsiliste meetoditega saada inimorganismi sisemise struktuuri kujutus ning leida vastav ravimeetod (kiiritusravi, radiobioloogia, tomoteraapia jt). [3] 2 Radioteraapia ehk kiiritusravi on meditsiinis rakendatav ravimeetod, mis põhineb radioaktiivsusel ja seda kasutatakse vähirakkude vastu võitlemiseks. See on kohalik ravimeetod halva ja healoomuliste kasvajate ravimiseks ioniseeriva kiirgusega. Ravi eesmärgiks on kahjustada või hävitada kasvajarakud kiiritatavas piirkonnas, säästes sealjuures ümbritsevaid terveid kudesid ning muuta
lokaaldiagnostikas kui ka kiiritusravi ehk radioteraapiat ning haigete ravimist ioniseeriva kiirgusega ja kiirguskaitse füüsikalisi, bioloogilisi ning meditsiinilisi aluseid. Tuumameditsiin jagatakse visuaalmeditsiiniks (röntgenograafia, ultraheli, tomograafia, gammakamber jt), mis on meditsiinilise diagnostika haru, mille eesmärk on füüsiliste meetoditega saada inimorganismi sisemise struktuuri kujutus ning teraapiaks (kiiritusravi, radiobioloogia, tomoteraapia jt). Tänapäeval võimaldab tuumameditsiin uurida praktiliselt kõiki inimorganite süsteeme ja on leidnud kasutuse neuroloogias, kardioloogias, onkoloogias, endokrinoloogias, pulmonoloogias ning teistes meditsiini harudes. 4 Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam (TEJ) ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20.detsembril 1951 USAs Idahos
annaabi.ee 
