Hippokrates. IV. Aforismid, VI. XXXVIII elleks, et moistuse juures piisida, pídí ta kiilmas veesujuma. Meie nagime - teda ujumisvoistluste aegu, ta vottis osa koikidel distantsidel ningjai alati viimaseks. Kui teised voistlejad basseini kal dal soojendusharjutusi tegid ja starteri kasu peale pukkidele astusid, siis tema tousis pukile otse C-veest.Tugevad, paikese kaes pruuniks polenud kaed tombasid jassaka, kuid mitte iilemaara musklis keha basseini aarele, lohmakate, poolde saarde ulatuvate mustade piikste otstest solises vesi mooda karvaseid saari vildakale betoonist hiippepakule. Mitte keegi meist poleks suutnud naeru pidada, poleks me teadnud, et magusamad kohad ootavad ees. Passi-poiss Dli nagu paljuloetud raamat, mille parimaid palasid tahis- tavad murtud lehenurgad. Lugeja ei taha lugeda mitte tervet raamatut, vaid ainult "kohti". Nii ka meie.
Ta nagi radasid ja neil kondivaid inimesi, tundis onnevarinat koos nendega, keda tee tegi vabaks, aga ta tundis ka raskuse koormat koos nendega, keda tee rusus. Ta tajus lahkujate valu, paralejoudjate roomu, hulkurite juubeldust alatisest teelolekust. Koik kunagi elanud teekaijad said korraga osaks lambakarjusest- seda oli ta oppinud magedelt. Mehed peatusid alles siis, kuj pimedus kattis maed ja edasi minna enam ei nainud. Vaikides votsid nad leiba, otsisid kivi pea alla, tombasid kuueholmad ule silmade ning uinusid magama. 06 oli pikk ja unenagusid tais. Kuid juba puhte ajal ajasVooras end jalule. Kui ta enda umber vaatas, LAMBAKARJUS JA AEG ei uskunud ta oma silmi: nad olid samaskohas, kust olid eelmisel piieval reisi alustanud. Kahtlustades piidles ta lambakarjust. See magas rahuli- kult, niigu kuuesiilu sees
annaabi.ee 
