10. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine. Viiruseid iseloomustab alljärgnev: väikesed mõõtmed; neil puudub rakuline ehitus; valkude sünteesil kasutab viirus peremeesraku ribosoome; nähtamatus tavalise optilise mikroskoobi abil; kasvu puudumine väljaspool elusat rakku; nad on võimelised läbima baktereid kinnipidavaid filtreid. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused – tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus; 2) kerakujulised ehk kokiviirused – gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused – osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid. 4) spermatosoidikujulised viirused, bakteriofaagid; 5) niitjad vormid. Viirused jagatakse kolme suurde rühma: 1) Zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasünteesuvad viirused; 2) Fütopatogeensed ehk taimede viirused; 3) Bakteriofaagid ehk bakterite viirused.
Viirustel puudub rakuline ehitus, see tähendab, et nad pole võimelised kasvama ja poorduma ning neil puudub isiklik ainevahetus. Oma valkude sünteesil kasutab viirus peremeesraku ribosoome. Viiruste suurus kõigub sõltuvalt liigist, suurtes piirides. Zoopatogeenide puhul jääb suurus vahemikku 12-400 mikrom. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus, pikkus keskmiselt 250nm; 2) kerakujulised ehk kokiviirused gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid. Harilikult 210-230 nm pikad; 4) spermatosoidikujulised viirused, bakteriofaagid; 5) niitjad vormid. Viirused jagatakse kolme suurde rühma: 1) Zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasünteesuvad viirused; 2) Fütopatogeensed ehk taimede viirused;
Viirustel puudub rakuline ehitus, see tähendab, et nad pole võimelised kasvama ja poorduma ning neil puudub isiklik ainevahetus. Oma valkude sünteesil kasutab viirus peremeesraku ribosoome. Viiruste suurus kõigub sõltuvalt liigist, suurtes piirides. Zoopatogeenide puhul jääb suurus vahemikku 12-400 mikrom. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus, pikkus keskmiselt 250nm; 2) kerakujulised ehk kokiviirused gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid. Harilikult 210-230 nm pikad; 4) spermatosoidikujulised viirused, bakteriofaagid; 5) niitjad vormid. Viirused jagatakse kolme suurde rühma: 1) Zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasünteesuvad viirused; 2) Fütopatogeensed ehk taimede viirused;
annaabi.ee 
