Väljavõtteid J. V. Jannseni päevikust. "Ah, Jumal /.../, patt liigutab end vastupandamatu jõuga... /.../ Kui sageli, ah, kui sageli heidab ta mind enda alla! Nii ka täna jälle!" "Liha ja veri koos kõige rämpsuga seal sees on minu üle kõvasti võimu saanud, kui mitte vahel lausa valitsenud!" "Ma tahaksin nii hea meelega rikas ja noobel olla, hästi elada ja häid päevi näha." "Ühest küljest on nad tolvanid, teisest riiukuked"... " ...kolm põhikoletist - lihahimu, uhkus ja ägedus istuvad veel nii tugevasti minu südames ja koos nendega veel terve hulk peletisi, laiskus, ihnsus, rahulolematus ja muud.". "Mu süda otsib endale kaaslast, aga keda tahaks, see pole veel küps; kes mind tahavad, ei mahu jälle mu südamesse." "Iga päevaga veendun üha enam ja enam, missugune armetu olevus mu naiseks on. Tema muude armastusväärsuste juurde kuulub nüüd ka veel armukadedus.
· Suulise kõne liitsõnad: missa, kesse, novot · kokkuhääldatud fraaside kokkukirjutamine: maitea `ma ei tea', nomis, jadeaga `head aega' · H-ortograafia kõigub tugevasti (iir, hia) · Keelemängud ortograafia abil: mizza · Tihti pole võimalik kasutada kirjaliku teksti tüpograafilisi võtteid (bold, italic jms), see mõjutab valikuid (suurtähed, kordused jms) Sõnavara erijooni: · Vulgaarsem ja familiaarsem keel: krdi tolvanid rsk, hüpersuper ennasttäis värd, loll jorss, mega nisa rsk · Palju argikeele sõnavara: irisema, jahuma, jobi, megalühike · Argituletus: savikas, mill, reffid `reformipartei' · Inglise laenud, tihti häälduspäraselt kirjutatud, eriti hinnangupartiklid: Dziizas, õu, jee, gawd, wack · Teietamine puudub · üneemid: kesksed mm, ee, aa ja variandid. (Ühes korpuses 35 erinevat üneemi??) · pragmaatilised partiklid: siis, nagu, vat, noh, no, a, va/vä
» Raske on kirjeldada seda hirmu ja ehmatust, mida see palk hulgustesse sisendas. Nad vahtisid tükk aega üles õhku, see puutükk kohutas neid enam kui kakskümmend tuhat kuninglikku ammukütti. 402 «Saatan! See lõhnab nõidusest!» urises mustlaste hertsog. «Kas tõesti kuu selle halu alla viskas?» tähendas Andry Punane. «Kes teab,» arvas Fran^ois Chanteprune, «öeldakse, kuu olevat jumalaema sõber!» «Tuhat paavsti, teie olete kõik tolvanid!» hüüdis Clopin, ei osanud aga puujõmaka prantsatust millegagi seletada. Et tõrvikute valgus kõrgele ei ulatunud, ei võidud kiriku fassaadil mitte midagi näha. Raske palk lamas kirikuesisel platsil. Kuuldi ainult vaeste õnnetute oigamist, kes esimese hoobi vastu olid võtnud ja kivi-astmete teravate nurkade vastu oma sisikonna lömas-tanud. Kui esimene ehmatus möödas oli, leidis Argoo kuningas lõpuks seletuse, mis oli ta kaaslastele vastuvõetav. «Kurat ja põrgu
annaabi.ee 
