Tänapäeval on uheks mõjukaks akultureerijaks USA: inimõigustel, demokraatial ja liberalismil põhinev ideoloogia, mis levib tänu USA tugevale positsioonile maailmas. Ameerikalik elulaad. *17.20 saj eurooplaste jaoks võõraste rahvaste tähistamiseks kas. Koondnimetused: vanad kreeklased tähistasid sönaga ethnos rahvaid, kes neist endist erinesid, st köik teised olid ethnosed. Euroopa slaavlased nimetavad oma naabreid nemets tumm. Yucatani maiad nimetasid sissetungijaist tolteeke nunob tumm. *18.Etnotsentrism on veendumus: et oma kultuuri eluvormid, normid, väärtused ja rel veendumused on ainuöiged. Pole uldse kusimustki enda uleolekus teiste suhtes. Oma kultuur teeb vöimalikuks inimeseks olemise. Oma lähimaid naabreid peetakse kohati loomadele lähedasteks.
eksimist mustadesse kunstidesse. Paljud Tolteegid on nii eksinud ja tänapäeval tallavad miljonid seda teed. Aga praegu on saabunud aeg, et valjult välja öelda oma kuuluvus. Enam ei saa teeselda, istuda aial või edasi lükata. Jõud, mis asusid tegutsema 13 juunil 1995 ja mis sunnivad inimest seisma selle eest, millesse ta usub, ei ole muud kui jõud, mis viivad jagunemiseni teadliku valiku ja eristamise alusel. ... Paraku on tänaseks järele jäänud vaid käputäis Tolteeke. Needki liinid, mis on säilinud, ei taotle enam ühist eesmärki. On need, kes veel kaitsevad puhtaid teadmisi ja on need, kes on eksinud kõrvalteele üha kaugenedes Vabaduse Teest. ... Tolteekide jagunemine ei ole muud kui Atlantises toimunud jagunemise tulemus Valge Imperaatori ja tema järgijate (kes käisid Vabaduse Teed) ning musti kunste järgiva vennaskonna vahel. ... Killustumised on alati toimunud jõu tõttu. Sellega kaasnevad kiusatused on sellised, et
Pot Pol Puhhi järgi kestab inimkond 13 baktuni (u 5125 aastat, lõpeb 20. detsember 2012). Mehhiko Mehhiko oli poliitiliselt killustatud ning sinna tundis 10.-11. sajandil põhja poolt tolteegi rahvas, kes asus elama Texcoco järvest loode suunas ning rajas Tollani linna (pärimuste järgi, tänapäeva nimetatakse seda linna Tula). Seal oli rituaalkeskus. Tolteegid kontrollisid 11.-12. sajandil Mehhiko kiltmaad. Nende võim langes 12. sajandi lõpus uute sissetungijate rünnakute järel. Tolteeke pidasid Mehhiko kiltmaa rahvad (ka asteegid) kultuuritoojateks ja esiisadeks. 12. sajandil tulid Mehhiko kiltmaale ka põhja poolt asteegid (nimi tuleb müütilisest päritolukohast Aztlan koht, kus elavad kured/haigrud). Asteegid ise nimetasid end mexica. Oma pärimuse järgi olid asteegid alguses üsna hädised. Üks kohalik valitseja andis neile maad Texcoco järve lähedal. Nende jumal Huitzilopochtli käsul nad aga reetsid asteegid kuningat ning too ajas nad minema
annaabi.ee 
