Tsehhovi elu- ja inimestekäsitlus kujunes juba varakult aga tõsimeelseks. Novellidest näiteks ,,Paks ja peenike". Hiljem muutus tema looming sügavamaks, sotsiaalpsühholoogilised tõsised ja isegi kurva põhitooniga teosed. Kirjutab üha sagedamini inimeste muredest ja kannatustest, elu traagikast. Näiteks novellis ,,Kurbus" kasutab inimese üksinduse mõtet. Tsehhov otsustas ette võtta erekordse rännaku ja sõita Sahhalini saarele, kus puutus kokku sunnitöölistega. Nagu Tolstoigi osales Tsehhov rahvaloenduses ning kohtus paljude erinevate inimestega, nähes nende elamistingimusi. Kirjutas ülevaatliku raamatu, mis ei olnud ilukirjanduslik. Mõistis, et peab ühiskonna parandamiseks midagi ette võtma. Ostis endale mõisa ning rahas arstipunkti ja koole. Jätkas ka kirjutamis, näiteks ,,Palat nr 6", kujutas tegelikkust ja mõtiskles, kuidas seda parandada. 90-ndatel jätkab realistlikus objetkiivses laadis kirjutamist
Ei või!..." ,,Teie olete kole ateist!" hüüdis Voitinski ja kõõksus naerda. ,,Ususalgaja!" ,,Aga evangeelium?" hüüdis Slopasev vahele. ,,Anti evangeelium inimestele? Olid need tõesti mingisugused inimesed, kellele teda alguses kuulutati?" küsis Kulebjakov. ,,Kes olid tema esimesed poolehoidjad? Naised ja orjad. Oli naine või ori siis inimene? Teie unustate, et kirjutatudki on: minge ja kuulutage kõigele loomale. Tähendab: evangelistid olid sama targad kui Tolstoigi: nemad tundsid oma karjalambukesi... Nii et kes Venemaal usub, et tema inimene, see on teate mis? Arvake, mis see on?" ,,See on teie arvates tainapea, eks?" karjus Molotov. ,,Tainapea või põrandaalune." ütles Kulebjakov vaikselt. ,,Loogiliselt, jumala eest loogiliselt," lällutas nimepäevnik ja tegi parema käega paar lõtva liigutust, nagu viibiks ta ikka veel Viinis Straussi kontserdil. ,,Tainapea või põrandaalune," kordas Kulebjakov rõhutades. ,,Inimene on üks ja seda ühtegi ei
annaabi.ee 
