kauplustes ja turukottides. 1963. mõjus tootlikkusele ja palgale aastal, kaks aastat enne lubatud üldjuhul positiivselt. Paraku ei ka- küllust, kritiseeris “Rahva Hääl”: jastunud edasiminek samal määral ka Vaatamata suurele kartulitoodangule poelettidel, sest suur osa toodangust on linna sööklates kartulitest puudus. viidi välja (eriti Leningradi). Eesti Meenutagem, et tolsamal aastal hakkas kujunema NSVL sealiha- ja valitses puudus ka saiast ja jahust. piimafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt Seitseaastaku lõppedes pidi NSVL ning kust välja valmistoodang. Vas- kõrgem juhtkond nentima, et riigi tuolulist mõju avaldas maaelule teravil- jasaak oli jäänud 1958. aasta 1960-ndate lõpul intensiivistunud tasemele või (mõnede andmete väikekolhooside ja -sovhooside
esitanud Strandman leidis, et marga stabiliseerimiseks tuleb vähendada riigi kulutusi ning importi, vähendada Eesti Panga laenusid ning kõrvaldada ringlusest osa paberraha. Samuti pidas ta vajalikuks allutada Eesti Panga tegevus avalikkuse kontrollile. Reformi nurgakiviks oli aga valoriseerimise kava, mille kohaselt pidi kõiki tehinguid edaspidi tehtama kulla alusele fikseeritud vääringu põhjal ning võlausaldajad võisid nõuda, et varem tehtud võlad makstaks tagasi tolsamal alusel. Võlgade valoriseerimine oli abinõu, mis pidi võtma võlgades olevatelt mõjukatelt äri- ja poliitikameestelt stiimuli Eesti marga hüperinflatsiooni viimiseks. 1924. aasta juunis esitas valitsus Riigikogule valoriseerimise seaduseelnõu, kehtestamaks uut rahaühikut, mille kullasisaldus võrduks ühe Rootsi krooniga. Eesti majanduspoliitika ajaloo üks olulisemaid seadusi valoriseerimise seadus sai lõpliku kuju erinevate poliitiliste improvisatsioonide ja juhuste tulemusena