talitluse soojuse marginaalkulu, Pk on kond.talitluse võimsus, a ja c on tegurid. Teisel juhul vaadeldakse TT-i koosnevana mitmest VT-st ja ühest KT-st. Kõrg- ja keskrõhuastmed on VT-d ja madalrõhuaste om KT. Astmetele arvutatakse analüütilised karakteristikud. T-i elektriline omatarbekarakteristik on sarnane katla omatarbe karakteristikule, astmed on tingitud omatarbepumpade soosseisu muutumisest. 5.Tolmkütuse ettevalmistamine Tahkekütuse tolmustamine koosneb: eelpurustamine; metallitükkide magnetiline eemaldamine; klassifitseerimine; purustamine; puidu eemaldamine; proovivõtmine; püriiditükkide (FeS2) eemaldamine; kuivatamine; jahvatamine Kütuse peenestusaste iseloomustab nii purustamist kui jahvatamist kus liikmed on läbimõõdud enne ja pärast peenestamist. Purustitel on peenestusaste 4...20, veskitel aga kuni 500. Tolmustussüsteem hõlmab seadmete kompleksi kütuse kuivatamiseks, jahvatamiseks, tolmu
6) teravilja-, maisi jms tüüstiku purustamine ja mullaga segamine; 7) põllupinna tasandamine (kühmude mahalõikamise ja lohkude täitmise teel). Mullafreesi töötamisel kehtivad järgmised olulised agronõuded: 1) töötada tuleb ettenähtud töösügavusega: külvieelsel harimisel kuni 15 cm, mätliku künni töötlemise kuni 20 cm, kamara purustamisel 5...8 cm, tüüstiku töötlemisel kuni 12 cm; 2) freesida ei tohi liiga kuiva mulda, millega kaasneb tolmustamine; 3) töötada tuleb niisuguse kiirusreziimiga, mille puhul freestrumli tööosade otspunktide joonkiirus on 3...6 m/s (enamasti on see tagatud masina konstruktiivse kujundusega, ajami ülekandesuhtega); 4) töötada tuleb vahelejättudeta nii piki- kui põiksihis (haardelaiuses); pikisihiline vahelejätt on välditud, kui freestrumli tööosade ostpunktide joonkiirus on 2...5 korda suurem masina töökiirusest (traktori liikumiskiirusest). Mullafreese liigitatakse mitmete tunnuste alusel: