soreedid ja isiidid puuduvad, tallusel arvukalt viljakehi. Kõiki korpsamblikuliike iseloomustab lehtjas kollane või oranž tallus. Teisi kollase tallusega samblike perekondi saab eritada kindlalt värvusreaktsiooniga. Nimelt, teatud ainet tallusele tilgutades muudab tallus oma värvust. Värvi muutust talluses põhjustab korpsamblikule värviandev aine parietiin (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004). Seinakord on substraadi suhtes vähenõudlik, talub õhu happelisust, kui ka tolmusaastust, lisaks on see lämmastikulembene. Lembesuse tõttu võib seda leida linnades, taludest, karjalautades, rannakaljudelt, eterniitkatustelt, majadelt ja betoonpostidelt, just nimelt nendelt pindadelt, kuna need on lämmastikurikkalt väetatud. 12 Brudersohn. (2005). Harilik korpsamblik. Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_korpsamblik
saanudki oma nime (cilium lad k - ripse). Vanemate talluste pinnal leidub sageli viljakehi (2-6 mm), mille kettakujuline keskosa on tumepruun kuni must (tihti kaetud valkja kirmega) ja ümbritsetud peenikese halli, sageli sakilise servaga. Harilik ripssamblik kasvab enamasti lehtpu,ude (haava, saare, tamme, vahtra) tüvel või suurematel okstel nii laialehises kui ka segametsas, aga ka parkides, alleedel, taluõuedes. Eelistab toitainete- ja valgusrikkaid kasvukohti, talub tolmusaastust, kuid on tundlik õhu happelise saastumise suhtes 11 Hall hõlmasamblik Platismatia glauca Tallus: lehtjas, diameeter kuni 20 cm; ülapool hall, alapool keskosas must, servaosas pruun; hõlmad lapikud, otstes tõusvad. Vegetatiivse paljunemise vahendid: isiidid (silindrilised või koraljad talluse väljakasved, eristatavad luubiga) ja soreedid (ümmargused terakesed) hõlmade servas.
annaabi.ee 
