tegu on nn kõiketeadva jutustajaga, kellel on juurdepääs kõikidele sündmustele ja tegevuskohtadele, samuti on jutustaja usaldusväärne. Kõige paremini suhtub jutustaja peategelasse Jaani, kes kõikides olukordades käitub tasakaalukalt ning rahustab ka oma kaaslast Margitit. ,,,,Ära nüüd... Mis sa kogu aeg kaebled," lohutas Jaan". Jutustaja ise ei ole tegelane. Sündmused on Jaani vaatepunktist fokuseeritud, jutustaja annab edasi Jaani mõtteid, näiteks mõtiskleb noormees tolmurulli üle, mis oli külmkappi sattunud ja meenutab vanaonu juubelit. Jaani vaatepunktist kirjeldatakse teose tegelasi, näiteks vanatädi, kui Jaan teda tema kodus bareti ja mantliga näeb. Teos on jutustatud läbivalt ühest vaatepunktist: Jaani omast. Teoses on kolm tegelast: peategelane Jaan, tema elukaaslane Margit ja neiu vanatädi. Arvan, et tegu on võrdlemisi lamedate tegelastega, kuid kaldun arvama, et pigem keskmise
edaspidi toimuma hakkab, annab sellest väikese aimduse. Kurjakuulutavaid märke oli õhus juba hommikul. Kõigepealt, kui ta nagu tavaliselt oma hommikuse kohvikruusiga akna alla astus, et vaadata, mis ilm on, hakkas ühekorraga sadama paduvihma. Jutustaja näeb kõike toimuvat pealt, räägib sellest, mis toimub tegelase peas. Tema roll on kirjeldada, kuidas tegelased midagi teevad, anda edasi sündmuse kirjeldust. Näiteks siis, kui mees(Jaan), leiab külmkapist tolmurulli, kirjeldab jutustaja seda ning arutleb selle üle, kuidas selline kummaline asi juhtuda sai: kas keegi pani selle sinna, kuid selle mõtte laidab ta maha. Võib-olla oli see tõmbetuul? Jutustaja aga jätab selle sinnapaika ning lugu läheb edasi. Siis oleks jutustaja roll justkui olla Jaan, meestegelane, kes meenutab vanaonu sünnipäeva. Toimuvatest sündmustest räägib jutustaja. Näiteks ütleb ta lugejale, et tegelased peaksid koju jääma
annaabi.ee 
