Meeste püksid olid algul laiad ja mansettidega, kuid 1950. aastail juba tunduvalt lühemad ja kitsad. Maal muutus naiste ja meeste rõivastus väga sarnaseks. Töörõivana kanti ühesuguseid dresse, vatkuubi, töökitleid ja kombinesioone. Kolhoosist antud töörõivas ei teinud sugudel vahet. 1950. aastate moes hakkasid nurgelised õlad taanduma. Kleite ja kostüüme kaunistasid rahvuslikud mustrid ja sõled. Palju kanti kudumeid, moodi tulid heledad tolmumantlid. Jalanõudest kanti sõja alal puutallaga kingi, pärast sõda väga palju säärikuid. Naistel olid moes valged tennised, mida värskeendati kriidi ja hambapulbriga. 1950. aastail muutusid populaarseks paksutallalised nn batad. Massiliselt hakkasid levima kummijalatsid- kalossid ja kummikud said maal peamisteks tööjalanõudeks (Viires 1998). 1950. aastate lõpu poliitiline sula tõi kaasa ka liberaalsema suhtumise inimeste käitumisse ja olmeküsimustesse
takistasid liikumist. Soengud kõrged, ülespandud juustest. Kübarad kõrged kitsaste servadega, sulega kaunistatud. Jalatsid: kõrge kõvera kontsaga kingad. 1872. a hakati uuesti kandma turnüüri, mis oli varasemast tunduvalt suurem, figuur muudeti karikatuurseks. Kombineeriti eri faktuuride ja värvustega materjale, kaunistuste hulk seelikul (eriti seljaosal) suurenes. Naisterõivastus lähenes meesterõivastusele, laiemalt levis kostüüm, reisirõivastus, vihma- ja tolmumantlid. Ülerõivad. Jakid ja mantlid, mille siluett oli sarnane moesoleva kleidi siluetiga. Mantel sellise lõikega, et kaitses hästi turnüüri. Lisandid: kindad, muhvid, kotid, armastatuim kaunistus kunstlilled. Jalatsid paistsid, muutusid mitmekesisemateks. Kingad poolkõrge või kõrge kontsaga. Konts kõver. 15 RÕIVASTUS 1890-1918 Ajastu rõivastust mõjutasid:
annaabi.ee 
