Allergiat põhjustavad: o Sorbiin- ja bensoehape (karastusjoogid, puljongid, pudingid, keedised) o Asovärvid on paljudele eluhtlikud. Tüüpilised häired on nohu, hingamisraskused, nõgestõbi. Karastusjoogid, maiustused, jahutooted, vorstid, kokteilkirsid jne. o Sulfitid astmahaigetel hingamishäired o Geneetiliselt muundatud toiduained ei tohi sisaldada allergeenset proteiini ega muud allergeeni. Inhaleeritavad ehk tolmsed allergiad: o Kase õietolmuallergia Õietolmuallergiutest umbes 60% tekivad vaevused värsketest puu-, juur ja köögiviljadest ja maitseainetest. Neile sobimatud toiduained on: Kartul (varajane kartul põhjustab koorides pisaravoolu ja kihelust) Porgand (suvine porgand põhjustab kergemini allergiat. Sobib külmutatult) Ploomid (kihelus suus)
ülekaalulised. Suhkrutõbi on krooniline haigus,, mida välja ravida ei ole võimalik, kuid saab hoida kontrolli all. Toitumisel on tähtis tasakaal ja mitmekesisus. Väga oluline on kiudainerikkas toit, sest see parandab suhkrutasakaalu ja rasvade näitajaid. Allergiad Allergia on organismi ülitundlikkus mingi aine või välisteguri suhtes, millega inimene tavaelus kokku puutub. Tähtsamad allergeenid võib jagada kaheks suureks rühmaks: toiduallergeenid ja tolmsed allergeenid. Toiduallergia on toidu talumatuse vorm, mida iseloomustab suurenenud tundlikkus mingi toiduaine suhtes. Kõige sagedamini kutsub toiduallergia esile allergilisi nahalööbeid. Kõige sagedasemad ja tõsisemad on toiduallergia probleemid esimesel eluaastal. Peamiselt põhjustavad valgurikkad toidud: lehmapiim, muna ja kala. Köögiviljadest: tomat, porgand, hernes, uba. Puuviljadest: tsitruselised, maasikad. Pähklid, sokolaad, kakao.
annaabi.ee 
