m. Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmivad septembris-oktoobris. Jugapuu viljad on on küpsetena punased. Viljad ise ei ole mürgised, vaid seemned on. Jugapuu kasvab aeglaselt, aga võib elada kuni 4000 aastaseks. Jugapuu sisaldab väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. (4.) Jugapuu rahvapärased nimetused on juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus. Jugapuu käbi on lahksuguline. Ta tolmeb mais. Käbid (marikäbid) valmivad tolmlemisaasta sügisel. Isaskäbid asuvad üksikult okaste kaenlas, nad on kollakad ja kerajad, aga emaskäbid asuvad võrse tipus. Jugapuu puit on väga väärtuslik, pruunikaspunane, läikiv, tihe, hästi töödeldav ja see sobib hästi nikerdustöödeks. Vanasti kasutati jugapuu puitu hinnalise mööbli ja vibude valmistamiseks. Jugapuu puit on väga vastupidav kõdunemisele. Meie okaspuudest on jugapu ainuke vaiguta liik
Kummel Sisse toodud kultuurtai,nüüd hajusalt kuskil. Meil on teekummel ja lõhnav kummel. Ledub igapool. Ametlikultantibakteriaalne,gaaside vastu põletiku ja kõhupuhituse vastu. Kasutatakse vestõmmise,tinktuuri võivannina. Nohu vastu tõmmati pulbrit ninna. Odraiva vastu, kui viinaga võtta siis potentsi probleemide vastu. Kera lõvikõrv Mihkelrospuu Kasvab aafrikas, ausrtaasi usas ja vahemeremaades. Armastab kuiva, eestis seemned ei valmi, vaid mädanevad ära. (Kasvab kuni 3 pikkuseks) Tolmeb tänu lindudele. Ainetes alkaloidid, ja katonid. Aitab külmetuse, nohu, astma, liaskrambid, depressioon, emotsinaalsed traumad, kõhukinnisus, kõrgvererõhutõbi, hepatiit, epilepsia, unetus, puhutakse hammustused. Pidavat tekitama sõltuvust Üheksavägine Lääneeuroopas alju ei ole. Eestis on tavaline. Kasvab, ku teisi liike on vähem. Osaliselt liivlisel, kruusalpinnal. Eelistab päikest ja tuulevaju. Kahe aastane taim alguses kasvab pundar ja järgmine aasta kasvab kõrge taim
annaabi.ee 
