2013. aastal võitis auhinna Enn Nõu. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Jaan Krossi monograafiat (2009) alustab Krossi soomendaja Juhani Salokannel ühe luuletuse tsiteerimisega 1969. aastal ilmunud kogust «Vihm teeb toredaid asju». Kuidas saaks hüpata rongilt maha? Hüpata maha ja pikali heita vaiguste karuste põõsaste taha kust ühegi vagunisaatja poolt sind ei leita? Pikali heita ja näsida niisket ristikuõit ja silmad kesk tolmavat karukolda äkitselt olla see mida muidu iial ei olda JÄÄJA ja mitte möödasõitja? Seda peetakse hulljulgeks luuletuseks, sest lisaks liikuvast rongist väljahüppamise eluohtlikkusele olevat selles luuletuses selge vihje noil aastatel veel Nõukogude võimu poolt kiivalt välditavale eestlaste küüditamise teemale ja oludest põgenemise soovile.
Kaie ütleb Joosepile, et seda teost tahab ta tantsida igal pool ning Joosep vastab, et sobiv koht harjutamiseks oleks Tuulemäel. ,,Joosep Maarva haarab Kaie Skalle käest ning nad hakkavad ruttama müüda Tuulemäe järsakut üles"..... ,,Võimalik, et nad jõuavadki Tuulemäele, sest kuigi sihid on kaugel, asuvad imed ometi käegakatsutavalt lähedal." Tsitaadis teosest: · Rabaraud Anu kohta: ,,Ta oli nagu rändur, kes liikus mööda tolmavat maanteed, ilma et ükski mustusekübemeke oleks ta külge jäänud." · Rabaraud endast: ,, Olin ta kõrval nagu väeti laps, kes teeb oma mähkmed märjemaks, kuid õnnelik ema ei vihasta selle üle põrmugi, ta on ühtesoodu röömus, kas oled nüüd pai või voolad nagu kosk." · ,,Kaugem kui meie on siiski elu ise" Taavet Rabaraud · ,,Suurim õnnetus on inimese üksildus." · ,,Tark inimene ei unusta midagi, vaid rühib sirgjooneliselt sihi poole"
Nipernaadi rääkis Lokile illustreerivaid jutte ja palus endaga kaasa tulla. Loki lubas koos Nipernaadiga lahkuda. Mall kuulis seda pealt ja hakkas Lokile Nipernaadid mustama. Kui saabus öö, lahkusid Nipernaadi ja Loki salamisi parvega mööda jõge. Kuid hiljem selgus, et parvel polnud Loki vaid hoopis Mall, sai Nipernaadi väha pahaseks. Ta hüppas parvelt maha ning lükkas parve koos Malliga keset jõevoolu. Toomas Nipernaadi Nipernaadi kõndis mööda tolmavat teed, puhates teeääres jooksis poiss nimega Janka karjudes ,, Krootuse talu perenaine Liis Nõgikikas on surnud". Kadunukese Liisi pojad olid seda ammu oodanud, kuna nende ema oli väga karm. Poisid olid laisad ja ei viitsinud tööd teha. Poiste vahel oli suur tüli, kes jääb peremeheks. Nipernaadi lahendas probleemi, rääkides, et on kadunukese kauge sugulane ja tema võiks olla peremees. Nipernaadi pakkus Peetrusele, Paulusele ja Joonatanile, et nad võiksid