Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tolmava" - 3 õppematerjali

Referaat Tulp
8
doc

Referaat Tulp

Seenhaigus. Sibulad ei tärka või on tärganud taimedel lehed kängunud ja keerdunud. Lehtedel algul väikesed, kollakad või pruunikad, hiljem suuremad tumedad laialivalguvad vesise äärisega ja keskelt heledamad laigud. niiske ja jaheda ilmastiku korral laigud suurenevad kiiresti.Sellised laigud on võrsetel ja õitel. Õievars jääb lühikeseks, kõverdub. Õiepungad ei avane. Õied kortsuvad ja kuivavad. Haigestunud taimeosad kattuvad halli koheva tolmava kirmega. sibulad jäävad väikeseks. Neil on soomuste all helepruun laik. Laikudel ning nakatunud varre alumisel osal moodustuvad väikesed mustad läikivad sklerootsiumid. Nakatunuid koed tumenevad japehemenevad. Haigused kanduvad edasi tuule ja vihmaga, tekitades lehtede ja õite teisnakkuse. Hahkhallitust, samuti teisi tulbihaigusi soodustab tulbi sibulate hiline mahapanaek ja kaltsiumi puudus mullas. Tõrje: 1. Pritsida avamaal tärkamise ja õitsemise vahelisel ajal 2..

Botaanika → Lillekasvatus
26 allalaadimist
Tehnikaajaloo 10 klassi kursus
16
docx

Tehnikaajaloo 10.klassi kursus

MAISMAATRANSPORT EESTIS 13. SAJANDIL Tallinn ­ Pärnu, Tallinn ­ Narva olid enamjaolt sarnaselt tänapäeval olemas, Tallinn ­ Tartu teed polnud veel tehtud. · Raudteevõrk Eestis aastal 1939 ­ kõige arenum TEEDEEITUSLIKE RAJATISTE LIIGITUS: · Sillad · Viaduktid · Tunnelid · Peale- ja mahasõidud · Pöörangud · Verstapostid · Teekattemärgistus TEEDELIIGID: · Jalgrada · Ratsarada · Rööbastee · Tolmava kattega tee · Tolmuvaba kattega tee · Kivitee · Asfalttee (1801. aastal leiutati) SILDADE LIIGID: KONSTRUKTSIOONI JÄRGI: · Talasillad · Konsoolsillad · Rippsillad · Kaarsillad · Vantsillad MATERJALI JÄRGI: · Puitsillad · Kivisillad · Malmsillad · Terassillad · Raudbetoonsillad SILDADE ARENGULUGU · Esimesed suuremad sillad Eufrati, Tigrise ja Niiluse jõgedel.

Tehnika → Tehnikalugu
20 allalaadimist
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

enne ratsutamist või rakendisõitu Iseärasusi hobuste jootmisel ja söötmisel. 100 kg kehamassi kohta peaks hobusele andma 2,5...3 kg heina. Hein ja põhk peavad olema hallitusvabad, hobune on sellele eriti tundlik! Mitte anda liblikõielisterikast rohusööta või heina, peaks andma kõrrelisterikast või timutist tehtud rohusööta. Kaera võib anda tervelt, muljutult või leotatult. Leotamine on vajalik tolmava vilja puhul, see aitab hävitada toksiine. Muljutud kaera puhul paraneb seedekoefitsient 6...7%. Söödetakse ka muljutud otra. Taliteravilju anda ei tohi. Järjekord söötmisel: hein, vesi, siis kaer. Hobuse ettevalmistus ja hooldus. Hobune tuleb puhastada tolmust, lakk ja saba vajadusel kammida. Kabjaalused tuleb puhastada. Ratsutamisel panna selga sadul, siis valjad pähe. Vajadusel jalakaitsmed Etterakendamisel panna hobusele selga sedelgas, pähe valjad

Merendus → Kalakaubandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun