Söötade organoleptiline hindamine Hein Tähtsamaks organoleptiliseks näitajaks on värvus, lõhn, niiskusesisaldus, kasvufaas kotistamisel, botaaniline koostis ja tolmamine. · Värvus Hinnatakse päevavalgel. Hea hein on põhiliselt rohelise kuni tumerohelise värvusega. Hall, tumepruun ja mustjas värvus viitab heina riknemisele. Päikese käes hein pleekub, sellepärast tuleb võta materjali analüüsimiseks ka palli sisekihtidest. Vihma saanud hein on kollakas. Hea ristikhein on pruunikam. · Lõhn on seoses heina värvusega. Heal heinal ja heinajahul on meeldiv aromaatne lõhn.
· peavad tagama vajaliku tootlikkuse ja võimaldama tootlikkust reguleerida; · väljalaadimise ava ei tohi ummistuda; · tühi ladu peab välja kannatama dünaamilise löögi langevast kütusest; · kütuse andmine peab lõppema hetkeliselt seadme seiskamisel; · tühjenema peab kogu lao põhi; · tühjendamisseade ja lao konstruktsioon peab välistama võlvi tekkimise; · konstruktsioon peab olema tulekindel; · välistatud peab olema tolmamine; · materjalide valikul tuleb arvestada kulumisega. Lao tühjendamisseadmetest on enam levinud järgmised: · rooplatid; · kettkraap; · liikuv kruvi: jaguneb omakorda telje pöörleva liikumisega ja kulgeva liikumisega kruviks; · kruvipõhi; · hüdrorootor. Järgnevalt vaatleme lähemalt enamlevinud põhilao tühjendusseadmeid. Hüdraulilised rooplatid (vt Joonis 7 .68). Lao põhjas on kolmnurkse profiiliga rooplatid,
Kogu aeda ümbritses müür, parteraeda aga hekk, väänkasvudega võrkpiire või värvitud lippaed. Mustrite rajamiseks kasutati nii surnud kui elusat materjali, iga värvi saamiseks olid eri materjalid: valge - kriit, kips, kollane - liiv, must - kivisöepuru, punane - tellisepuru, sinine - kriidi ja kivisöe segu, roheline - taimed (soovitavalt igihaljad ja pöetud). Surnud materjalid purustati ja sõeluti väga hoolikalt. Nende puhul oli probleemiks tolmamine; käia oli seal samuti halb - määrisid riideid, jalanõusid. Suletud knot-aedades kasutati palju lilli: liivatee, iisop, rosmariin, Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 79 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a tarinõges, merikann ning kääbuspukspuud