korraldamise seaduse, millega nähti ette ka majandusministeeriumi loomine. Majandusministeeriumi ülesandeks sai riigi majanduse üldjuhtimine, maksustamine, krediidi ja raha liikumine, kaubanduse ja tööstuse korraldamine. Struktuuris oli kantselei, tööstusosakond koos patendiametiga, mäeosakond, kaubandusosakond koos proovikojaga, otsekoheste maksude valitsus, riigi kinnisvarade maksuamet, iseäralik tulu- ja ärimaksu komitee, riigikassa, tollivalitsus ja aktsiisivalitsus. Pidevate muutmiste tulemusel oli majandusministeeriumi struktuur 1940.aastal järgmine: - üldosakond (endine kantselei), kus oli ka laevandusinspektori ametikoht ja kes tegeles laevanduse küsimustega ning pidas kontakti merekaubanduse ettevõtjatega - kaubandusosakond, kuhu kuulusid kaubanduse korraldamisega seotud probleemid, tollitariifide reguleerimine, majandusliku informatsiooni korraldamine jms
MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. Põhiküsimused: kuidas finantseerida kaupade/teenuste pakkumine, mida turg ei saa või ei soovi pakkuda
annaabi.ee 
