See oli Venemaa ainus võimalus ohjes hoida balti aadlit. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Siinne aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, et mitte häirida aadlit äkiliste muutustega. Säilitati tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et polnud vaba liikumist ja venelased ei saanud riigist välja voolata, kuid majanuslikult ei näe ma tollipiirist erilist tulu riigile, kui võib-olla välja arvata salakaubaveo piiramine. Säilis luteri usk, saksa keel jäi asjaajamiskeeleks ja sakslased riigiametnikeks. Tegu oli justkui Saksa riigiga Vene Keisririigis. Siinse keskvõimu esindajaks sai kindralkuberner, kes oli välismaalasena tsaariarmees karjääri teinud mees. Tegelikku võimu teostasid kaks valitsusnõunikku kohaliku aadli seast, rüütelkondadel olid omavalitsused. Omavalitsuse ladviku moodustasid maanõunikud ja
Balti Erikord : oli tollipiir ja maks. Baltisaksa aadlike eriõigused, talurahvale aeg raske. Mõtted orjusest vabanemiseks võis peast heita. 1739. Roseni deklaratsioon talupoeg kuulub mõisnikule, kuulub talle ka tp vara. Sajandi lõpuks oli ra. Jälle tõusnud ½ miljonile, sest polnud sõdu ega ikaldust. Isegi Lä-Eur. Polnud orjus lõplikult kadunud. Katariina II tegi palju läänelike reforme. Tegi ka reformi, et saada eestis lahti baltisakslastelt, tollipiirist, saksa keelest. Tegi aadlikest allood, et b.s ära osta, et nad läheks teiste reformidega kaasa. 1783. reform, mis tähendas tegelt Balti erikorra tühistamist. Asehalduskord: Aadlikud võrdsustati, uued haldusjaotused, pearahamaks kõigilt meeshingedelt, kubermange hakkasid juhtima asehaldurid. Katariina II tegi katse kõike venestada. Peale Kat. II surma tuli võimule Paul I, kes taastas Balti erikorra. Venevõimu all linnad hakkasid kiratsema, kaubanduskäibed kuivasid kokku