ette raha ära, et kahtlusi ei tekiks. Ta läks Rein`i kaldale, tukastas seal paar tundi ning otsustas siis põgeneda mööda jõge, ujudes nagu ta oli tulnudki. Siis aga oli Josefi selja taga tolliametnik, käskis Josefil tollipunkti tulla koos temaga. Tollipunktis uuriti, et kes ta on. Josef ütles, et tal on kaks kohvrit pansionadis ning tal on tehtud nädalane ettemaks. Ta tahtis tõestada, et ta ei ole põgenik ega röövel. J läks koos tolliametnikega pansionati asju tõestama. Tolliametnikud leidsid kohvrist kirja, mis oli kirjutatud sõjaväelase Georg Jürgensi poolt. Josef ei teadnud kirja olemasolust (kiri oli kirjutatud Heleni käekirjaga). Tolliametnikud austasid Josifit, et ta oli saadetud erakorralisele missioonile. Josef oli Heleni plaanis kindel ning ostis rongipileti. Josef jõudis rongile. Ta läks restoranvagunisse, broneeris seal koha. Ühel
Seega lõpetas toimimise Katariina II ajal loodud Valga maakond ning Eesti riik sai endale linna ilma maakonnata ning Läti riigile jäi maakond ilma linnata. Maakonnakeskuse lahtirebimine tema endisest tagamaast tõi linna ning selle ümbruskonna elanikele kaasa hulgaliselt muutusi nende igapäevaelus. Inimesed, kes olid elanud suhteliselt kaugel endise Vene impeeriumi piiridest, pidid nüüd igapäevaselt kokku puutuma piiriületuse, piirivalvurite ning tolliametnikega. Keerulisemaks muutus nii liiklemine linnas kui ka ühenduse pidamine Valga ja tema ümbruskonna vahel. Linnaelanike ellu lisandus ka salakaubanduse mõiste. Käesoleva töö ülesandeks ongi vaadelda ülalpool mainitud muutusi ning näidata neist tulenevaid ümberkorraldusi Eesti poolel. Võimaluse korral on viidatud ka tollaste ümberkorralduste mõju ulatusele tänapäeva. Peamiselt on keskendutud piiri füüsilistele
annaabi.ee 
