Enne esimese numbri väljaandmist pidi Jannsen pool aastat valmistusi tegema. "Perno Postimehe" edust innustatuna loobus Jannsen tööst koolmeistrina. "Perno Postimees" ilmus Jannseni toimetusel 6 aastat. 1861.aastal hakkas isa abistama ka Jannseni tütar Lydia Koidula. 1863.aastal kolisid Jannsenid Tartusse, lootes suuremat kirjanduslikku edu. Tartu aastad olid ka kogu Jannseni elu tipphetked. Jannsenite kodu, Tartus Tiigi tänavas, kujunes tolleaegsa haritlaskonna kooskäimise kohaks, kus võis kohata Jakobsoni, Hurta ja teisi tuntud inimesi. Samuti liikusid seal ka eesti kultuuri huvilised Soomest ja Ungarist. Samal aastal alustas ilmumist ka "Eesti Postimees", mis oli rahva seas väga populaarne. Seda tellisid enam, kui 2500 inimest. (Hiljem on tõestatud, et Jannsen sai sakslaste käest toetussummasid, et leht oleks saksasõbralik.) Oma ajalehtede abil õpetas Jannsen eestlasi ka lugema
iseloomu. Jonathan Swift sündis Dublinis, jäi orvuks. Publitsist, kirjutas väga palju aga kõike ei avaldatud, kirjutas proosat, luulet, traktaate, satiiri ja plamfette. Lisaks on tal erakirju, traktaate, artikleid ajakirjas, väga zanrirohke looming. Kogu looming seotud 18. sajandi Inglismaaga. Talle on omased valgustuslikud humanistlikud vaated. Need avalduvad enim ''Gulliveri reisides'' merereis, seikluslik lugu. Palju teosesiseseid poliitilisi vihjeid tolleaegsa Inglismaa raames. Hilisemas elus Swift pagendati, väidetavalt oli lolliks läinud jne. Defoega üsna kaasaegsed. Temal on pigem 17. sajandile iseloomulikke asju. Swift on seotud inglise poliitilise pildiga. 17. sajandi kodanliku revotsiooni järel ei taastatud kuningavõimu täielikult ja absoluutselt. Olulisemaks muutus pidevalt alamkoda ja lihtsate inimeste esindus. Defoe kirjutamismaneer on rahulik ja heatahtlik, aga Swifti teoseid iseloomustab pingestatud pinge: grotesk
annaabi.ee 
