Olgugi, et tegelikult see ka enne kogu aeg meie keskel olnud, tõstis Ilmar Raag päevakorda teema, mis on ühiskonnale suureks probleemiks. Seega see film muutis meie arvamust paljude noorte probleemidest. Järgmisena tekivad mulle silme ette pildid vanadest maalidest, kus hakati aina julgemalt inimest kujutama sellisena nagu ta on. Renessanssiaegsed esimesed aktimaalid muutsid kindlasti suurel määral tolleaaegset maailma. Inimesed hakkasid asjadesse vabamalt suhtuma ja õppisid keha ilu hindama mitte häbenema. Näiteks võib tuua Albrecht Düreri esimesed aktimaalid ``Aadam`` ja ``Eeva`` , mis muutsid kindlasti suurel määral ühiskonda ja elanike suhtumist. Düreri jaoks olid Aadam ja Eeva ideaalsete propotsioonide kehastuseks. Usutav on see, et peale nende tööde avaldamist mõistsid inimesed rohkem loomuliku keha ilu olemust
paradiisiaias, eemal argielu probleemidest, kus võis ilmselt isegi alasti olla( seda muidugi sel ajal ainult mõttleiselt, normatiivid olid küll kõrvale heidetud aga kõik oli rangelt piiritletud). Oldi rõõmsalt koos, nauditi teatrit ja saadi selleläbi vabamaks ja õnnelikumaks. Järgmisena tekivad mulle silmeette pildid vanadest maalidest, kus hakati aina julgemalt inimest kujutama sellisena nagu ta on. Renessanssiaegsed esimesed aktimaalid muutsid kindlast suuel määral tolleaaegset maailma. Inimesed hakkasid asjadesse vabamalt suhtuma ja õppisid keha ilu hindama mitte häbenema. Vanasti olid ju enamus asjad tabuteemad, kuid loomeinimesed tõid reaalsuse rahvale näha ja siis mindi natukene vabameelsema vooluga kaasa. Näiteks võib tuua Albrecht Düreri esimesed aktimaalid ``Aadam`` ja ``Eeva`` , mis muutsid kindlasti suurel määral ühiskonda ja elanike suhtumist. Düreri jaoks olid Aadam ja Eeva ideaalsete propotsioonide kehastuseks
Miski ei hämmasta inimesi nii nagu terve mõistus ja selge jutt. Kõik suured teod on olnud lihtsad, kõik kuulsad maalid ka” just nii on ka selle maaliga ta on lihtne ja selge, rõhutatud on vaid vajalikku, et iga inimene ta sisu mõistaks. David’i teos sai ajaloolise maali eeskujuks mitmeks aastakümneks. 5. ROMANTISM 19. sajandil ilmnenud maailmatunnetus, mis väljendus ka maalikunstis. Iseloomulikuks jooneks oli huvitumine keskajast, hinnati tolleaaegset fantaasiarikkust, tundeküllust ja salapära. Kunstnike seas kehtis mõte: „ kunstnik peab elama omas ajas”, seega jäi õukonnakunst tagaplaanile ja esile tõusid ühiskondlikud teemad ja rahulolematus kaasajaga, mis väljendus imetluses kõige eksootilise vastu. 1800- 1824 kogus eriti populaarsust ajaloomaal, mis sai oluliseks rahvusliku meeleolu väljendajaks. Tekkis ka uus arusaamine maastikust. Esimest