ajalooline allikas ning info, mis on raamatus jagatud, ei pruugi vastata tõele. Need Giuliano omadused, millest kirjutab raamatu autor viivad tagaplaanile karm reaalsust. Giuliano oli ka halastamatu bandiit ja tapja. Filmiteose kujutlus Francesco Rosi film ,,Salvatore Giuliano" ilmus 1961.aastal. Kuigi filmi nimetus on iseenese tegelase nimi, film on loodud mitte ainult Salvatore Giuliano kuju näitamiseks, vaid ka tollaja Sitsiilia kuju ja poliitiliste jõudude võimu näitamiseks. Ise Rosi kommenteeris oma filmi kui ,,mitte dokumentaalne filmi tegevuseviis, vaid dokumenteeritud viis". (LarkeWalsh 2019) Giuliano ilmub filmis elava inimesena väga lühidalt, selline rezissööri kujutlemisviis tekitab mulje, et Giuliano iga lühike eluaspekt oli kaetud saladusega. Laura Wittman oma essees
Keskset rolli mängivad romaanis Vargamäe talude perenaised Krõõt, Mari ja Pearu abikaasa, kelle nime, muide, kordagi mainitud pole, kuid keda mees hellitavalt oma ,,lambasihvriks" kutsub; nende tütred ja keelekandjast saunanaine. Iga õrnema soo esindaja natuur on omanäoline, kuid ülesanded ja tõekspidamised sarnanevad. "Iga eduka mehe selja taga on naine"- ütleb meile rahvasõna. Naiste esmane roll oli kuulutada meestele. Kuna tollaja kombed pooldasid, et perepea on alati mees, kellel on võim kogu maja üle ja kellel on alati õigus, sellepärast pidid abikaasad mõnikord kannatada peksu, sõimu ja alandusi. Vargamäe peremees Andres oskas oma joomisega pidada, sellepärast oli tema tütretel ja tema naisel Krõõdal natuke kergem, aga Pearu mürgeldusega pidi tema lambisihver lömitama, et ta lastele liiga ei teeks. Veel üks tähtis roll oli emadus. Peredes oli alati palju lapsi. Eelkõige oodati Vargamäe naistel
annaabi.ee 
