Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade kultuur I 05.11.2011 Katrin Kampura Ingmar Bergmani ,,Det sjunde inseglet" Fimianalüüs ,,Ingenting undgår mig. Ingen undgår mig." (Surm) ,,Det sjunde inseglet" või eesti keeles ,,Seitsmes pitser" on Ingmar Bergmani, Rootsi ja terve maailma kinokunsti suurkuju, üks tuntuimatest teostest. Vägagi filosoofiline film linastus esimest korda aastal 1957 (www.ingmanbergman.se, 5.11.2011). ,,Det sjunde insegleti" tegevustik toimub keskaegses Rootsis. Äsja on puhkenud katk ning inimesed räägivad maailmahukust ja igavesest kannatusest. Rüütel Antonius Block (Max von Sydow) naaseb ristiretkelt ning kohtab oma teel Surma (Bengt Ekerot). Rüütel pakub välja mängida malet ja ku...
( seosed modernismiga) 17. M Bulgakovi elu ja loomingu tähtsamad andmed (v.t tööleht). Sündis Kiievis. Algselt õppis arstiks, töötas hiljem ajakirjanikuna ja Moska kunstiteatri näitejuhina. Sai tuntuks tänu `Rossija' ajakirjale, mis avaldas tema romaani "Valge Kaardivägi". Näidend - "Turbinide päevad" . Peateost "Meister ja margarita" kirjutas ta 12 aastat ning see avaldati ametlikult 1966-1967 aastal, sest see teos oli vastuolus tollaegsete Nõukogude võimude nägemusega. 18. Millist teost ja miks peetakse Bulgakovi suurimaks saavutuseks ja tippteoseks? "Meister ja Margarita" -seda kirjutas 12 a. Üritas tuua päevavalgele tõde. 19. Mis on biitkirjandus? Kust sai see alguse ja mis on selle eesmärk? Biitkirjandus on 1950ndail ameerika kirjandusse tulnud "löödud sugupõlve" kirjandus, mida iseloomustab püüe vabastada kirjandus akadeemilisusest, tuua see "tänavale",
(Konstantinoopolis). Kuid see puhtajaloolis-kultuuriline fenomen on viimastel aastatel omandanud ka selgema ideoloogilis-poliitilise dimensiooni. Nimelt algatati Kreekas, Bulgaarias, Küprosel, Serbias jm ühiskondlik allkirjade kogumise kampaania kiriku tagastamiseks algsetele omanikele õigeusklikele. Kokkuvõte Tegin tagasivaate bütsantsi arhitektuuri. Minu arvates on sellest ajast jäänud meile imepärane ehitis Hagia Sophia kirik, mida võib pidada kaheksandaks maailmaimeks. Tollaegsete tingimuste suhtes on see väga õnnestunud ning arhitektuuri tippteos on eeskujuks ka paljudele tänapäeva arhitektidele. Sellest on kindlasti edasi arenenud teiste kunstisuundade arhitektuur. Bütsantsi kunstist sain ma väga palju uut ja huvitavat teada. Põhiline kunstiliik oli arhitektuur, kus ehitati eriti kirikud. Bütsantsis armastati eriti just kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Neid teoseid võime näha kui külastame Itaalia
annaabi.ee 
