enam õige koht. Kirjeldatakse kolmandat põlvkonda- 20ndates aastates maanoori. Plussid: Pikad monoloogid, milles arutletakse elu ja väärtuse üle Hulk värvikaid ja elavalt kujutatud karaktereid Armastuskolmnurgad Aktuaalsed küsimused 1934 – „Elu ja armastus“. Kahe inimese vaheline suhe. Psühholoogiline romaan. Vähe välist sündmustikku, palju pikki dialooge ja inimese siseheitluste kirjeldusi. Teose taustaks on tollaaegsed ühiskondlikud suundumused. 1935 – „Ma armastan sakslast“, Päevikuvormis minajutustus. Eesti ametnik ja baltisaksa aadlineiu armastuse lugu. Taaammmmsaare muutub pessimistlikuks, romaanis puudub väljapääs. 1936 – „Kuningal on külm“. Näidend. Jantlik võitlus võimu pärast. Mitmed motiivid on võetud piiblist ja neid siis muudetud. 1939 – „Põrgupõhja uus Vanapagan“. Satiiriline allegooria. Lunastuse teema kokkuvõte.
detsembril Nordea Kontsedrimajas. Tegemist oli väga erilise kontserdiga. Minu vanaonu Mikk Targo mõtles, miks küll ei ole jõudnud 1945–1980 aastatel loodud Eesti laulud maailma? Sellest ajast pärit laulud on ka tänapäeval ju väga kuulatavad. Ühel päeval autoga sõites kuulis Mikk raadiost Lutz Krajenski Big Bandi esinemist ja ta vaimustus sellest. Seejärel tekkis tal mõte - mis oleks kui tänasel päeval jõuaksid Eesti tollaaegsed parimad laulud maailma, aga seda hoopis tänapäevasemas võtmes. Kuidas seda aga teostada? Miku unistuseks sai, et need lood saaksid uued seaded, mis mõeldud Big Bandile esitamiseks. Mõeldud, tehtud, otsustas ta otsida üles Lutz Krajenski kontakti ja talle oma ideest kirjutada ning talle koostööd pakkuda. Sealt edasi areneski projekt, mis kestis mitu aastat. "Muinaslugu sinilinnust" projekti esimene etapp oli see, et žürii valis välja 100 parimat eesti laulu. Laulud olid erinevatelt
keelt. (Laur, 1999) Kokkuvõte Eesti rahvakultuuri 16-17 sajandil uurides selgus, et eestlaste ehtsast kultuurist ei saa siin eriti rääkida. Meie esivanemate kombeid ja traditsioone on mõjutanud väga erinevad vallutajad, kes meie alal vähemat või pikemat aega valitsenud on. Need sajandid olid maarahvale rusuv ja eelkõige alahoidlik aeg, kus ei olnud võimalust oma õiguste eest võidelda või iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Mitmed tollaaegsed allikad annavad meile ülevaate aadlike ja mõisnike priiskavast eluviisist samal ajal kui talupojad mõisa heaks tööd tegid. See tingis trotsi ja lootusetust. Ja ei saa öelda, et orjuseaastad meile ainult negatiivselt mõjusid. Tänu võõrkultuuride sissetungile hakkas ju arenema näiteks trükikunst. Niisamuti hakkas meile pealesunnitud usu ja kiriku tähtsuse tõusuga arenema ka haridus ning neid võib ju pidada kultuuuri jätkusuutlikuse ja arengu aluseks.
oli saadud Tartu rahuga. 1923. aasta lõpuks oli 15 mln kullareservis alles jäänud ainult 2,5 mln. Sellisest olukorrast pidi alustama uus majanduspooltikaperiood - 1924-1929. Selle alguseks on peetud Otto Strandmani kõnet, kus ta kritiseeris senist majanduspoliitikat, kritiseeris George Vestelit ja süüdistas seda ka selles, et ta salaja on läinud Eesti kullareservide kallale. Samuti ajakirjandus haaras kinni sellest, et kõik tollaaegsed valitsusmehed olid ise olnud ärimehed. 1924. aasta märtsiks läks valitsuskoalitsioon lõhki, vaimule tulnud uues valitsuses kutsuti rahaministri kohale Otto Strandman - pidi hakkama teostama positiivsed ülesehitavat programmi - nn uus majanduspoliitika. Tegemist kahe etapiga - Otto Strandbergi meetmed, et kriisist välja rabeleda ja meetmed, et vältida kriisi kordumist. Rakendas riigi- ja valitsuskulude kokkuhoidu,
annaabi.ee 
