taime/loomaliikide ellujäämisi. 3. Punahirv – Paaritumiseks valitakse tavaliselt võimsate sarvedega isane. Kahjulik pool seisneb selles, et suured muudavad looma kohmakaks ja võib raskendada puude vahel liikumist. Samuti jahimehed kütivad enamasti medali suuruste sarvedega ulukaid, mis tagab madala ellujäämisvõimaluse suurtele isashirvadele. 4. Tuukan – Emaslinnud valivad omale paariliseks terve isase. Ehk parasiidide tolerantseid isendeid, mis näitab seda, et nad on hästi kohastunud keskkonna tingimustega. linnupüüdjad muudavad olukorra ohtlikuks, kes jahivad tervemaid ja ilusamaid linde, et mustal turul maha müüa. 5. Otsene lonthüljeste olelusvõitlus – 2 isast hüljest võitlevad omavahel emase hülge üle, mis võib sageli lõppetada ka surmaga. Kõige tugevamatele tähendab see palju konkurentsi ehk tihti peab duelle pidama. Kuna kõige
selle propageerimine ei austa rahva õigust oma pärimuse ja maailmavaate säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal. Rahvuslased on vastu võõraste kultuuri- ja rahvaosade kokkusulandamisele rahvuskultuuris. Nad püüdlevad kõigi rahvaste eripärasuse säilitamise poole. Erinevatest pärimustest kokku pandud kultuur kaotab kõik mõõdupuud ning ei täida enam identiteedi andmise rolli. Multikultuur saab toimida kui on piisavalt tolerantseid inimesi. Tuleb meeles pidada, et pole halba ilma heata või vastupidi. MIDA ON MUUTNUD? Me ei saa arugi kui väga me teineteisest, teistest rahvastest sõltume. Me ei pruugi elu ilma multikultuursuse tunnusteta ettegi kujutada. Kust tulid meile hiina toidud, jooga, igasugused mediteerimised? Siin on väga suur mõju multikultuursusel. Rassidevahelised suhted on paranenud Me ei oska ettegi kujutada, et meil poleks telekat, raadiot, või telefoni
Ma arvan, et see unistuste õpetaja võiks olla salapärane inimene, huvitav inimene, keegi kes oskab igas olukorras õigesti käituda. Ta teaks, mis on elu, nagu päris- päris elu, kõigi selle murede ja rõõmudega. Ta teaks alati vastuseid, aitaks, kui sa abi küsid või, kui oled hädas. Tema salapära peitubki selles, kuidas ta on, kuidas käitub. Ta on isetu, lahke ja tolerantne inimene, see muudabki ta salapäraseks, huvitavaks ja tundmatuks olendiks, sest isetuid ja tolerantseid inimesi on vähe. Ta oleks inimideaal, kõigi poolt austatud, aktsepteeritud, armastatud, puhas inimhing. Lihtne oma olekult, tegudelt, iseloomult ja nõudlustelt. Ta ei õpetaks mitte kedagi mitte kunagi vastustega, vaid küsimuste, oma käitumise ja tegudega, ta ei oleks targutaja, ta oleks eeskuju. Ta ei tohi olla mingi eluvõõras blondiin, kes on loll: ei tea, kust toit tuleb, ei tea, kui väärtuslik on elu, ei tea, mis on surm. Ta peab teadma lihtsaid asju, samas võiks ta osata
religioon võib jaguneda kaheks liigiks – inimesereligiooniks ja kodanikureligiooniks. Õigus, mille ühiskondlik leping annab suveräänile alamate üle, on piiratud üldise kasuga. Seega peavad alamad suveräänile oma vaadete kohta aru andma ainult neis küsimustes, mis omavad tähtsust kogu ühiskonna jaoks. Nüüd, kus enam ei ole ega saagi olla puhtalt rahvuslikku religiooni, tuleb sallida kõiki teiste suhtes tolerantseid usundeid, kui vaid nende dogmad ei käi vastu kodanikukohustustele. Autor on oma raamatuga välja toonud riigiõiguse tõelised põhipritsiibid, millega oleks võimalik üles ehitada tugev ning pea igavesti toimiv riik. Ta on oma raamatus lähtunud eelkõige riigi seespidisest toestamisest, mistõttu on soovitatav edaspidi uurida riigi välispoliitikat, rahvusvahelis õigust, kaubandust ja teisi välis-valdkondi.
annaabi.ee 
