Inimesed ei panegi tegelikult tähele, kuidas nad meie keelt solgivad. "Okei", "sorri" ja "tsau" on väga populaarsed sõnad kõnekeeles ning neid kasutatakse niivõrd tihti, et need on peaaegu saanud meie keele osaks. Pean kahetusega tunnistama, et aega ajalt kasutan isegi neid väljendeid, kuid ei ole selle üle uhke. Meie keele hävig algab väikestest detailidest ning kolm eelnevalt toodud "sõna" on alles algus. Lisaks kõnekeelele hävitatakse julmalt ka kirjakeelt. Ei saa olla tolerante selle suhtes, kui eesti keelde hakatakse "ks"i asemel "x" panema ning et "i" asendatakse "y". Tekste, milles tähti väärkoheldakse, on kurb lugeda. Eesti keele mitte õppimine ja teadlik reostamine näitab ka inimeste rumalust. Ei ole meeldiv suhelda lolli inimesega. Lisaks teeb kogu kõnekeelde "mitte eesti keelsete" väljendite toomine ning kirjakeeles "mingi veidra interneti kood-kirja" kasutamine pikas perspektiivis kahju meie keele säilimisele
Kui ei karistata, või esinevad meelelahutuslikus kontekstis, õpitakse ära. Seletab enamikku agressiivselt käituimise tekkemehhanisme. Kolm protsessi, mis soodustavad agressiivse käitumise toimumist: 1. Vaatlemine hoiakud muutuvad tolerantsemaks. Mida rohkem kogetakse, seda tolerantsemad hoiakud on. 2. Kogemine 3. Kinnitamine. Pööran tähelepanu lapsele siis, kui agressiivselt vennaga käitub, aga mitte siis, kui kohaselt käitub. Kiusajatel on tolerante hoiak agressiivse käitumise suhtes. 6. Kognitivism. 1981. a dogle?? Aagressiivselt käituva lapse peas, millised on moonutused. Eeldab seda: Neutraalsetes situatsioonides neturaalsed stiimulid kujutab endale ette agressiivsetena. Hoiak selline, et inimesed käituvad tema vastu vaenlikult, kuigi tegu neutraalse situatsiooniga. Vaenulik atributsion (eelmine lause), lisaks veel see, et tajutakse vaid neid sotiaalseid käitumisaktne, mis
annaabi.ee 
