Suurema osa rahvast moodustasid vabad inimesed. Ebaselge on orjade osatähtsus. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Muinas usund oli eelkõige loodususund, tähtsal kohal oli ravimaagia. Selge piiriliste jumalate olemasolu muistetel eestlastel on vaieldav. Toon välja tähtsamad daatumid muistses vabadusvõitluses. I etapp- jõudude tasakaal. 1208- sakslaste sissetung Ugandisse. 1210 - Ümera lahing- rünnak kulges edukalt, kus eestlased võitsid. 1212- 1215- Toleida vaherahu. 1217- Madisepäeva lahing- eestlased said lüüa. II etapp- sakslased saavutavad edumaa. 1219- Taanlased ja Rootslased Tallinnas, kus eestlased kaotasid. III etapp- eestlaste meeleheitlik, kuid ka tulutu vastupanu ja lõplik alistumine. 1222- 1223- Eestlaste edu, 1224- Tartu alistamine, 1227- Saaremaa alistamine. Allajäämise põhjuseid on mitmeid: ei tehtud piisavalt koostööd, puudusid sõjalised kogemused, vastastel oli parem
latgalitele ootamatult kallale. Rünnak kulges edukalt ja eestlased saavutasid võidu. 12121215 Toleida vaherahu 2. Etapp sakslased saavutavad edumaa, sest lisanduvad uued vaenlased 1217 Madisepäeva lahing toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja
annaabi.ee 
