Floris Antverpeni raekoda tiibade üksikud osasid liigendasid pilastrid (4kandilised poolsambad); keskmises osas kasutati kaart ja sammast vaheldumisi; Van Thienen Brüsseli raekoda, Antverpeni gildimaja Inglismaa: gooti püsis kaua, reness. tagasihoidlik; reness. maju peaaegu polnud - Ollaton Hall (Thorpe proj.) Hispaania: levis nn. platerskne stiil (kullassepa stiil); isel. hilis-gooti, vara-reness. ja mauri elementide segu; Escoriali loss (arh. Herrera ja de Toleda; valitseja residendiks väljaspool Madridi) SKULPTUUR: antiigi näited; võeti üle realistlik lähenemine; rõhutati realismi ilusamat poolt; Itaalia: üleminek gootikast vara-reness. polnud nii järsk kui arhitektuuris; alguskohaks Firenze; konkurss Firenze Toomkiriku baptisteeriumi reljeefide pronksuste loomine > Brunelleschi ja Ghiberti(võitis); uste tegemiseks kuluis 20 aastat, erinevatel plaatidel erinevad stseenid piiblist; uste kaunistusribadel kuj. ilmalikke tegelasi
saj. kuni 18. saj- ni. Jose de Churriguera(1665-1725)-Hispaania arhitekt ja kujur.Lõi omapärase hispaania barokkstiili tsurrigerismi 17 saj. lõpp-18 saj- ülevoolav dekoor,rikkalik ornament ja fantaasiaküllane kujundus.Salamanca raekoda. Juan de Herrera(1530-1597)Hispaania arhitekt,tema ehitisi iseloomustab klassikaline selgus ja rangus.Rajas desornamentado-(herreriano-)stiili-väldib seinakaunistusi.Tööd:Escoriali kabel ja haigla,Toleda Alcsar`i lõunafassaad,Valladolidi katedraal,Sevilla börsihoone. Valencia on Hispaania kunstilinn, kus on kõige segunenum rahvas (foiniiklased, kreeklased, kartaagolased, ibeerid, germaanlased, maurid, juudid). Jõukas ja kuumavereline elanikkond.1826 a mõisteti Valencias viimane inimene tuleriidale. Toledo Kõige õudsem ja süngem linn Hispaanias Uus-Kastiilias,puudub tänavavalgustus,Toledos asub El Greco muuseum.El Greco juhendamisel on ehitatud
abikaasad pidid kulisside taga valves olema. Sise- ja välispoliitilise tausta halvenemine. Hiilgeperiood oli saanud läbi, Hispaania kiiresti provintsialiseerus. See avaldas mõju ka Calderonile, kes 1651. aastal võtab vastu otsuse saada preestriks, ülejäänud elu pühendab kirikule. Sellest hetkest alates ei kirjuta ta ilmalikke näidendeid vaid ainult autosakramentaale ja õukonnapidustuste stsenaariume õukonna dramaturg oli. 1653. aastal määratakse ta Toleda kiriku peapreestriks, kuninga pihiisaks saab ta 1663. aastal. Philipp IV sureb 1664. aastal ja siis Calderon tõmbub õukonna elust tagasi. Ülejäänud 15 aastat veedab tagasihoidlikult, üldsusega seob see, et talle kuulub erandlik õigus kirjutada autosakramentaale. Temalt telliti näidendeid see oli suur au. Tema loomingut saab jagada nelja perioodi: 1. I periood: õpilasperiood, jäljendas Lope de Vegat, puudub isiklik käekiri 1623-20nendate lõpp. 2
annaabi.ee 
