Tokyos on enamasti 6-10 korruselised kortermajad ning võrreldes teiste suurlinnadega pigem madalad hooned. Maarja elas ka Jaapanis üle 2011. aasta 11. märtsi katastroofilise 9 magnituudilise maavärina. 9 magnituudilise maavärina korral saavad absoluutselt kõik hooned raskelt kahjustada ning valdas üleüldine paanika. Maavärin kestis 6min ning oli 15893 surnut, 6152 vigastatut ja 2572 inimest kuulutati kadunuks. Nagu kaarilt näha, siis see ei olnud küll Tokyole väga lähedal, kuid ka Tokyos oli seda kõvasti tunda ning pärast ei joodud seal enam kraanivett, vaid pudelivett, sest Tokyo vee radiatsioonitase oli väga kõrge. Tokyo asub parasvöötmes ja seetõttu on seal aastaringselt suhteliselt mõõdukas ja mugav kliima. Suvel on kuum ja niiske, talvel kuiv ja jahe. Vihmaperiood kestab juuni lõpust juuli keskpaigani ja pärast seda tuleb tõeliselt palav ja niiske suvi,
Ta asendas päevasel ajal suurelt kõrguselt teostatud täpsuspommitamise öise lauspommitamisega madallennult. See lahendas mitmed taktikalised ja ilmastikust tingitud probleemid ning vähendas survet lennukite endiselt ebastabiilsetele mootoritele. Esialgsed tulemused olid muljet avaldavad nagu ka süütepommide kasutamine Jaapani kergestisüttivate linnade vastu. 1945.aasta märtsis toimus operatsioon Meetinghouse raames pommirünnak Tokyole, milles LeMay väejuhatus kasutas uut taktikat, ning tagajärjed olid hirmuäratavad ja suurejoonelised. Linnas puhkes tuletorm, mille epitsentris võis temperatuur tõusta kuni 1000. Selles rünnakus hukkus vähemalt 100 000 inimest ja üle miljoni jäi kodutuks. Ka USA lennukite meeskonnad olid pommitamise tulemustest sokeeritud. Põlevate inimkehade lehk oli sedavõrd tugev, et lendurid pidid kasutama hapnikumaske.