Tähtsamad kirjanikud kirjanduse arengus: · A. Tokombajev · K. Bajalinov · D. Turubeskov 5.2 Muusika Kirgiisi rahvalaulud on ühehäälsed ja põhinevad 7-astmelisel diatoonilistel helilaadidel. Laulikute, akõnnide, looming on improvisatsiooniline. Rahvapillimuusika tunneb ka mitmehäälsust, selle tuntum zanr on küi. Tavalised rahvapillid on komuus, kõjakk ja temiir-koomus. Kuulsaimad rahvamuusikud on: · Toktogul Satõlganov · Muratalõ Kurenkejev 5.3 Sport Traditsiooniline riiklik sport näitab ratsutamise tähtsust kirgiisi kultuuris. Kõrgõzstanile iseloomulik on meeskondlik mäng ,,Sinine Hunt". See on midagi polo ja ragbi vahepealset ainult, et hobuste seljas. Mängu idee seisneb selles, et kaks meeskonda üritavad peata kitsekorjust toimetada vastasvõistkonna värava piirkonda, tänapäeva reeglistatud versioonis on see ala markeeritud maapinnale
luuletamisele. Alustas luuletamist 15-aastaselt, esimene luulekogu ilmus 1932. PärTuntud kogu maailmas. Poetessi on autasustatud rahvusvahelise kirjanduspreemiaga "Lootos" ning J. Nehru nimelise India Kirjanduspreemiaga. Usbeki rahvaluuletaja 1965. Zulfija luulelooming on traditsioonipäraselt vormikindel. Eesti keeles on ilmunud L. Seppel-Ehini tõlkes tema luulevalimik. Kirgiisi kirjandus Poeesia. Algul prevaleeris akõnnipoeesia. Akõnnid Toktogul Satõlganov81 (1864-1933; ,,Epohh", ,,Raskest minevikust"), Togolok Moldo82 (1860-1942; Poeem ,,Vabadus", 1916. aasta sündmustest), ülistasid nõukogude võimu. Esimese kirgiisikeelse ajalehe Erkin-Too (1924) esimeses numbris ilmus Aalý Tokambajevi83 (1904-1988) luuletus ,,Oktoobri epohh". Rahvaluule võtete kasutamise poolest tõusis esile Mukai Elenbajev84 (1905-1943), Noor kirjanik taunib luuletustes ,,Kultuurirevolutsioon", ,,Mind tüütab" kirjaoskamatust, tumedust, harimatust
annaabi.ee 
