leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 600 000, läkaköhasse suri 286 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 800 000-de lapse elu. Vaktsineerimise avastajaks peetakse Edward Jenner. 7. sajandil kasutasid India buda mungad mao mürki toksoidisarnase immuunsuse kujundamiseks. 10. sajandil Hiinas hakati tekitama rõugevastane immuunsus. 17. sajandi lõpus kasutati Hiinas juba nelja rõugetevastast immuniseerimis viisi. Pärisrõugepookeid hakkasid regulaarselt kasutama 16. sajandil India brahmiinid. Vaktsineerimise meetodit tutvustas Inglismaal esimesena leedi Mary Wortley Montagu 1721. aastal, kes oli seda õppinud Konstantinoopolis. Mary Wortley Montagu variolatsioonikatsetused sarnanesid rohkem teadliku rõugetesse nakatamisega ning
teda kaitsma. Mikroorganismid hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Nii on takistatud ka nakkuse levimine teistele inimestele. Seetõttu aitab vaktsineerimine ära hoida nakkushaiguste puhanguid. Kui aga suureneb vaktsineerimata inimeste osakaal, võivad tekkida haiguspuhangud. 3 Vaktsineerimise ajalugu 7. sajandil kasutasid India buda mungad mao mürki toksoidisarnase immuunsuse kujundamiseks. Esimesed viited rõugevastase immuunsuse tekitamisele pärinevad 10. sajandi Hiinast; 17. sajandi lõpus kasutati Hiinas nelja rõugetevastase immuniseerimise viisi. Variolatsiooni ehk pärisrõugepookeid hakkasid regulaarselt kasutama 16. sajandil India brahmiinid. Variolatsiooni kui vaktsineerimise meetodit tutvustas Inglismaal esimesena 1721. aastal leedi Mary Wortley Montagu, kes oli seda õppinud Konstantinoopolis. Tema
annaabi.ee 
