kasutatavad kemikaalid; olmekemikaalid: nt äädikhape; ründemürgid, nt sariin, ipriit) püritolu järgi (loomsed: nt maomürgid; taimsed: nt oopium; seenemürgid: nt mükotoksiinid) 3 toime järgi (nt neurotoksiinid). Mürkide levikuga tekkinud olukorda ja sellest johtuvat haigestumisriski nimetatakse toksikoloogiliseks situatsiooniks (EE 6 1992: 524). Toksikoosiks nimetatakse sellist haigusseisundit, mida põhjustavad väljastpoolt organismi sattunud mürkained või organismis eneses moodustunud kahjulikud ained. (EE 9 1996:457). Toksikoloogia kui teadus käsitleb mürke (nende tekkimistm, koostist, omadusim kasutamist ja toimet) ning mürgistusi (nende põhjusi ja kulgu, profülaktikat ja kannatanute ravi (EE 9 1996:456). 1.1. Masinate heitgaasid
sulfoonamiidid, penitsilliinid, tetratsükliinid, fluorokinoloonid, makroliidid jt. Kõigepealt analüüsitakse liha, piima jt. proovid mikrobioloogilise agar-difusioonmeetodiga, positiivsed proovid edasi kinnitamiseks ja kvantiteerimiseks kromatograafilise meetodiga. Osa proove analüüsitakse ka kohe kromatograafiliselt mingi konkreetse eelpoolmainitud antibiootikumiderühma sisaldumise suhtes. · Omaette toksikoloogiliseks probleemiks on antibiootikum klooramfenikool, mille suhtes on tundlikud enamus anaeroobe ning praktiliselt kõik aeroobid. Tema kasutamine produktiivloomadel on EL-s maades, sealhulgas Eestis, keelatud. Klooramfenikool on eriti kahjulik vereloomesüsteemi kahjustuste pärast, lisaks kahjustab ta maksa ning neere ja omab mutageenset toimet. · Suguhormoonid. Analoogiliselt antibiootikumidega kasutatakse neid tänu anaboolsele
annaabi.ee 
