Corynebacterium diphtheriae Üldist. G+ pleomorfne pulk (V ja Y kujulisena), varieeruva suurusega, fakultatiivne anaeroob, fermenteerib süsivesikuid. Oksüdaas-, katalaas+. Rakuseinas lipiidid: mesodiaminopimeliinhape, arabinogalaktaan, mükoolhape, mis võimaldavad resistentsust väliskeskkonna tingimustele. Sõltuvalt koloonia morfoloogiast, biokeemilistest omadustest biotüübid belfanti, gravis, mitis, intermedium. Esinevad toksigeensed tüved, mittetoksigeensed võivad ka süsteemseid haigusi põhjustada. Epidemioloogia. • Ülemaailmset levikut jätkavad asümptomaatilised kandjad, mittevaktsineeritud. • Inimesed on ainus teadaolev reservuaar (kandlus orofaarünksis, nahapinnal). • Levik inimeselt inimesele hingamispiisakeste või nahakontakti kaudu. • Haigus ilmneb vaktsineerimata tegelastel rahvarohketes linnades, kahanenud immuunsusega lastel ja täiskasvanutel
hemolüüsi tsooniga pesad; C. diphtheriae var. intermedius – väikesed 0.5-1.0 mm ∅, mustjashalllid , läikiva pinnaga kitsa β- hemolüüsi tsooniga pesad; 23 PUHASKULTUURI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Iseloomulikest pesadest tehakse preparaat. Värvitakse Grami järgi. IDENTIFIKATSIOON BIOKEEMILISE AKTIIVSUSE ALUSEL. Võib kasutada API Coryne paneeli, Vitek 2 (bioMerieux) süsteemi. Katalaastest. NB! Kõik potentsiaalselt toksigeensed korünebakterid on katalaaspositiivsed. Uurea lõhustamistest spetsiaalses söötmes (võimaluse korral esmakülvidest), võtab umbes 4 tundi aega ja aitab koos iseloomuliku pesade morfoloogiaga anda kiiresti esmase mikrobioloogilise diagnoosi. Difteeria tekitaja ei lõhusta uureat. TOKSIGEENSUSE MÄÄRAMINE. Ainult need C. diphtheriae tüved, mis toodavad eksotoksiini, põhjustavad haigust. Isoleeritud tüve toksigeensuse määramiseks on võimalik kasutada katseloomi (merisiga),
annaabi.ee 
