Ehk küsimus ise ei anna veel vastust , mida ma teada tahan. Sest vb vastaja ei vasta. KÕNETEGEVUS Tegevusteooria olemus: (milles see seisneb) Üks psühooloogilisteest teooriatest, mis uurib inimese psüühilist tegevust tema tegevuskeskkonnast. Kõne toimub ka mingis keskkonnas. Biheivoristid on palju võrrelnud loomade ja inmeste erinevust, Tegevus on spetsiifiline just inimesele. Me kasutame tööriistu. Loom seda ei tee. Nt ahvil on juhus kui ta tajuväljas on kepp, siis ta juhuslikult toksab sellega, aga ka ei otsi keppi teadlikult. Ei ole teada looma, kes kasvatab vilja nt. Tegevus võib olla sisemine, vaimne ja väline. Inimesel on omane vaimne tegevus, arutlemine. Ühiskondlikud käotumisviisid ja tegevused ja kaudsed eesmärgid on tähtsad inimeste juures! Kui laps algul reageerib bioloogilistele vajdustele (nälg, külm, paha olla ), siis järjest enam tuleb juurede arenedes ühiskonnaga, keskkonnaga seotud tegevust, mõtlemist.
võimaluse hoomata „ilmselget“ ootust; näiteks „Praegu on vaikne lugemisaeg“ õpilastele, kes normiks ka klassivälistes olukordades. Kõige esmasem „sissejuhatus“ on tervitamine ja õpilase omavahel sosistavad. Vahel on sobilik kombineerida „reaalsuse kirjeldus“ käitumusliku juhisega: nime küsimine (!) näiteks „Praegu on vaikne lugemisaeg [olukorda kirjeldav kommentaar]. Lugege vaikselt oma peas. Tänan“ (käitumuslik korraldus: õpetaja toksab vaikselt oma pead). See lähenemine on väga tõhus esimese kooliastme keskpaigast alates. Kõrvalejuhtimine/ümbersuunamine Näide „Sissejuhatusest“ (üleval) on tüüpiline „kõrvalejuhtimine“.