augustil nimetas president Truman Hiroshimat valelikult tühipaljaks sõjaväebaasiks, ei millekski enamaks. Oma päevikumärkmes 25. juulil avaldab ta arvamust, et aatomipomme tohiks kasutada vaid sõjaliste objektide vastu, kuid kirjalik käsk pommitamiseks, mille ta samal päeval alla kirjutas, sellist mööndust ei sisalda ning kinnitab Hiroshima ja Nagasaki linnad aatomipommi sihtmärkideks. 6. augustil saavutas Jaapani linnade tavapommitamise ägedus haripunkti. 9. märtsi õhurünnakus Tokiole hukkus 124 000 tsiviilisikut. Juulist peale 4 pommirünnakud aina sagenesid. Sama jõhkrat taktikat rakendasid liitlased Saksamaal: Dresden muudeti varemetelinnaks ainsa ööga, hukkus 135 000 tavainimest. Jaapanlaste vastupanu Õhurünnakutega Jaapanile kaasnes ka USA maajõudude edu. Okinawa vallutati juunis lahinguga, mis maksis elu 50 000 ameeriklasele ja 100 000 jaapanlasele
pommitajate poolt. Pärast seda taganes Ozawa Okinawa poole, kui tal oli järgi vaid 35 lennukit. See oli Jaapani lennukikandjatel põhineva aviatsiooni lõpp. Mitscher kaotas 26 lennukit ja 3 tema laeva said väikeseid kahjustusi. Strateegiline muutus Vaikses Ookeanis USA väed maabusid Saipanil 15 juunil. Ameeriklaste käes olid 10 augustiks nii Saipan, Tinian ja Guam. Sealsed baasid sobisid eelkõige ameerika B-29 pommitajatele sest nad suutsid sealt teha pommitus reide Tokiole ja teistele Jaapani suurimatele linnadele. USA ülemvõim Vaiksel Ookeanil sai nii suureks, et juba tuli küsimuse alla Jaapani vallutamine. Siiski pidi see ootama, kuni Saksamaa oli võidetud. Jaapani pommitamine algas 1944 aasta novembris. See strateegia muutus tõstis küsimuse, et kas on vaja suuri operatsioone üle Vaikse Ookeani, kui saaks kohe võtta Jaapani enda. Siiski jätkusid selliste kahtluste peale operatsioonid Karoliinidele ja kesk Filipiinidele
annaabi.ee 
