vaadata loomutäiusega seostuvalt. Viimane tähendab siis, et õnneliku elu eelduseks on inimese teatud omadused. Loomutäius on seotud hingega ja nii saab nimetada ka õnne hinge toimimisvõimeks. Näiteks inimene kes hakkab ravima silma,peab tundma kogu keha. Hinge teemas edasi minnes räägitakse, et üks osa arutleb loogiliselt , teine aga mitte. Mitteloogililisest osast näib muisut olevat ühine taimeriigiga ja ei olegi omane ainult inimesele. Seda siis toiumise- ja kasvamisega seoses. Tundub,et see osa toimivat enamasti unes, headus või pahe ilmnevad unes kõige vähem, sest hingel puudub tegevus. Öeldakse, et poole eluea jooksul ei erine õnnelikud inimesed õnnetutest. Kuid vähesel määral võib olla, et korralike inimeste unenäod on juhusliku inimese omadest paremad. See on huvitav lähenemine, ise olen nõus arvamusega sellest, et unenäod on inimese elus olevate sündmustega seotud, kuid ei olene kas inimesed on õnnetud või õnnelikud
Pangea manner jagunes kunagi ammu Gondwanaks ja Lauraasiaks ja need omakorda mitmeks. Need piirkonnad on taime- ja loomaprovintsid. Permis oli 8 provintsi – 2 polaarset, 2 troopilist ja 4 parasvöötme provintsi. Kaasajal 18 provintsi – puudutab ookeane. Mageveekogude puhul ei saa sellist jaotust teha –need on koos maismaa biogeograafiliste provintsidega. (lennuvõimetud linnud ja efemeersed taimed). Vees toiumise mehhanismid Kõige suurem rühm organisme on hõljumist toituvad (filtraatorid). Enamik nendest ei suuda teha valikut. Vees hõljuvad osakesed = seston, orgaanilisi komponente nimetatakse biosestoniks (filtreerijate toit); abioseston ehk hõljumi mineraalne osa. Seston tekib, kui plankton hakkab allapoole vajuma ning veel lisandub „lumi“. Jõgedes kuulub sestoni juurde veel lagunenud lehtede osakesed ning kaldataimed. Kõige rohkem on sestonit pindmistes kihtides, põhja jõuab umbes 1-2 %
annaabi.ee 
