17. sajandi lõpul ehitatud (valmis 1684a) 17 akent, millest igaüks langeb ühele peeglile; loob efektiivse visuaalse efekti Seda kasutati iga päev - läbi selle jalutasid õukondlased igal hommikul missale Louis XIV valitsemise algusajal haaras Prantsusmaa kõrgkihti "peeglihullus" PEEGLIGALERII LOSSIPARK TÄNAPÄEV Versailles'i loss tegutseb muuseumina Louvre´i järel teine turismiobjekt Prantsusmaal Igal aastal külastab umbes 4milj turisti Seal toiumb pidulikke riigisündmusi MÕNED FAKTID Versailles'is toimus Esimese maailmasõja järgsele rahulepingule allakirjutamine Jules Hardouin-Mansart kavandas lossi "Tuhande ühe öö" muinasjuttude lossi sarnaseks Versailles`i palee on olnud suureks eeskujuks Euroopa lossiehituses Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis Kasutatud materjal Pildid google.com versaillesloss.wordpress.com "Kunstiraamat noortele" Tiiu Viirand "Maailma kauneimad kuningalossid"
viimasool vms. / 3 membraani. Sisemine veresoonte endoteel, seal avaused ehk poorid. Teine kiht on suurte rakkude kiht podotsüüdid, nende vahel ka avaused. Kõige viimane kiht on hästi õhuke basaalmembraan. Filtratsioon toimub veresoonevalendikus kihnuõõnde läbi kolme rakukihi, millest kahel kihil on vahed vahel. (LOE ÜLE) Filtratsioon toiumb valendikust kihnuõõnde. Filtreerub plasma. Vormelemendid on liialt suured. Vereplasmast ei saa filtreeruda, seal ei lähe läbi globbuliinid ja albumiinid, need lähevad tagasi vereringesse, täielikult läheb läbi vesi, mineraalained, glükoos, aminohapped (kõik lähevad esmasuriiniga) Esmauriin erineb uriinist, sest seal pole suuremolekulaarseid valke. Läheb 60 korda ööpäeva jooksul läbi. U 3 l plasmat. 60x 3 ööpäevas, uriini tekib u 180 l lõplikult ainult 1,5 l.
Sotsiobioloogia Edward O Wilson (1929-...) · Charles Darwini evolutsiooniteooria rakendamine inimese uurimisel · Inimese sotsiaalne käitumine on suurel määral geneetiliselt määratud · Geenid on taganud meie esivanemate ellujäämise ja paljunemise. Iga elav inimene on evolutsiooniline kordaminek 01.10 Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine ühiskonna liikmeks saamine, rollide ja reeglite õppimine. Suurim sotsialiseerumine toiumb lapsepõlves. Desotsialiseerumine mingist rollist loobuma õppimine Resotsialiseerumine mingi rolli taasõppimine Sotsialiseerumise agendid inimesed ja organisatsioonid, kes juhviad sotsialiseerumise protsessi (vanemad, kool, sõbrad, televisioon) Mis määrab inimese arengu? Nature vs nurture · Bioloogiline determinism inimese olemus sõltub sellest, milline on tema kaasasündinud potentsiaal (nature). Bioloogia poolt ära määratud, geneetiline