toiteväärtust tõstavad. sibulat, küüslauku, sellerit, peterselli, mädaõigast, tilli, estragoni jt. Lõunapoolsetel aladel hinnatakse kinzat, tkemalisid, paprikar. Vürtside valik on mitmekesine: looberileht, pipar, sinep, ingver, muskaatpähkkel, saffran, kardemon, kaneel ja paljud teised annavad toitudele eripäraseid maitseid. Paljudesse toitudesse kuuluvad päklid- kreeka, sarapuu- ja maapähklid, mis peale maitse parandamise suurendavad ka toituvust. Pliinide ja kalamarjaga maiustamine on praegu moeasi nagu kõik muu külluslik, kirglik, särav ja kirev, mis vene kultuurist pärit Pliinid Pliinid ehk suured õhukesed ülepannikoogid. Slaavlaste vastlaroog. Pliine pakutakse nii soolaste kui magusate katetega. Luksuslikul laual on katteks kindlasti kalamarja, seeni, hapukoort. Magusat saab ammutada mee- või keedisekausist. KogusKoostis- ja maitseained 4 dl piim1.5 dl vesi100 gjahusool2 tk muna2 sl õli
Üldjuhul on kaunviljad talupoegade koormistes siiski napilt esindatud. Kaunviljad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkainet, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mull suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Keskajal kui inimesed kannatasid sageli alatoitluse all ja näljahädad polnud Lääne- Euroopas haruldased, olid kaunviljad kui odavad valguallikad väga hinnatud. Sageli korvasid just kaunviljad ikaldunud viljasaagi. Kaunviljade toituvust ja suhteliselt soodsat hinda arvestades sobisid need hästi suurte inimhulkade, nt sõdurite, või vaste toitmiseks. (1) 2.3 Köögiviljad Eesti alal toiduks tarvitatud juurviljadest on üks vanemaid naeris. Arheoloogilised leiud näitavad, et naerist on Eesti alal kasvatatud juba esimese aastatuhande lõpul. Kõrge toiteväärtusega naeris sisaldab palju valku, süsivesikuid ja vitamiine. Seda kasvatati alemaadel, aga naeripõllu tarvis tehti ka kütist. Alles 19
annaabi.ee 
