Vareslastele, kajaklastele ja kuldnokkadele pakuvad prügilad häid toitumisvõimalusi. (Renno, 1985) Pürgimäed on enam meelejärgi kajaklastele (hõbe-, kala-, naeru-, merikajakad) ning vareslastele (hallvaresed, hakid, künnivaresed). Linnud kasutavad prügimägesid hoolimata pikkadest vahemaadest. Linnud kasutavad prügimägesid tihti ning biojäätmed moodustavad paljude lindude toiduobjektidest arvestatava osa, põhiline toit on aga näiteks hõbekajakatel kala. Põhjuseks võib olla toitumisveekogu asumine kolooniale märgatavalt lähemal kui prügimäed. Kui lindudel on valida mitme toitumisala vahel, ei pruugi ühe sulgumine vähendada lindude arvukust. (Lodjak 2008). Prügimägede toidulaud on rikkalik ja piiritu. Suurematel lindudel on oma osa saamisel muidugi eelis, kuid süüa jätkub seal nii väikestele kui suurtele. Prügimajandusel ja näiteks kajakatel on väga tihe seos. Kui pole prügimäge, pole ka nii rikast toidulauda ning lindudel
sulestiku musta värvust tumepruun, jalad ja nokk on oliivrohelised kuni hallikasroosad (2). Must- toonekurg kõnnib aeglaselt maad mööda ja lennates on tal nagu ka teistel toonekure perekonna liikmetel kael välja sirutatud (4). Toitumine Must-toonekurg toitub Eestis mitmekesistes biotoopides kalatiikidest küntud põldudeni ka rabades ning roostikes. Toitumispaikade arv ja kvaliteet on ellujäämise ja sigivuse seisukohalt määrava tähtsusega. Toitumisveekogu valikul on must-toonekure jaoks olulised eelkõige selle puhtus ja varjava taimestiku olemasolu, eriti inimasustuse läheduses. 2007. ja 2008. aastal tehtud toitumispaikade uuringu esialgsete tulemuste järgi on meelpärasemateks toitumispaikadeks järgnevas tabelis toodud kohad (5). Väiksema tõenäosusega võivad toitumisaladeks olla heinamaad, põllud ja muud alad (nt karjäärid, õuealad). Must-toonekure toit koosneb esmajoones väikestest kaladest (5). Must-toonekure
annaabi.ee 
