isased. Nad ujuvad aeglaselt, vahetevahel peatudes, väldivad varju ja tuuliseid kohti. Rootsi kalateadlaste Eric Fabriciuse ja Karl-Jakob Gustafsoni andmeil võtavad isashaugid koelmul kohtudes sageli ähvarduspoosi: tõmbavad selja kumeraks, ajavad uimed (eriti paarisuimed) ja lõpusekaane alt välja ulatuva nahakurru kidekile laiali ning avavad natuke suu. (Olgu lisatud, et ähvarduspoos võetakse sisse mitte ainult koelmutel, vaid ka kodus, oma toitumisterritooriumil võõrast liigikaaslast kohates; seda võtet kasutavad juba mittesuguküpsed haugid alates esimesest eluaastast.) Tavaliselt laheneb lahkheli sedaviisi, et üks isashaug pöördub ümber ja läheb ära. Harva jõuab asi ninamikuga müksu andmiseni vastu vastase külge. Ilmselt pole liigikaaslase tõeline ründamine haugile iseloomulik. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/7kooslus/kalad.htm KALASTAMINE
Kummal on õigus? Kahest ülaltoodud alternatiivsest hüpoteesist tulenevad täiesti erinevad prognoosid: Kui õigus on Darwinil, siis peaks kehasuurus erinema kõige rohkem nende liikide eri sugupooltel, kellel esineb polügaamia (üks isane, tavaliselt suurem ja tugevam, paarub mitme emasega). Kui õigus on aga Selanderil, siis on loogilisem eeldada vastupidist: sugudevaheline erinevus peaks olema suurim just monogaamsetel paaridel, kel üks isane ja emane elavad koos ühel ja samal toitumisterritooriumil ja järelikult konkureerivad toidu pärast. Kontrollimine näitas, et tegelikkus toetab rohkem Darwini hüpoteesi. "Mitmenaisepidajail" primaatidel on kehasuuruse sooline dimorfism (isaste ja emaste erinevus) harilikult suurem kui monogaamidel. Ülaltoodud olid vaid mõned näited sellest, kuidas võrdleva meetodi kasutamisel valida sobiv taksonoomiline tase, kontrollida alternatiivseid hüpoteese ja elimineerida segavate muutujate (näiteks allomeetriliste seoste) mõju tulemustele
annaabi.ee 
