üksinda selle piisava hankimisega hakkama saada. Ressursside või emaste leviku tüüp Isased, kes sigimispartnerite hankimisel kasutavad intraseksuaalse valiku teel kujundatud meetodeid, saavad suurendada oma sugupartnerite arvu kahel peamisel viisil: otseselt, "allutades" endale ja kaitstes konkurentide eest mitut emast; kaudselt, hõivates võimalikult palju ressursse, millest emased sõltuvad (näiteks kaitstes suuri toitumisterritooriume, kus leiab toitu mitu emast). Niisiis, emba-kumba, kas emased või vajalikud ressursid/territoorium peavad olema ökonoomselt kaitstavad - vaid siis on eeldusi polügüüniaks. Paljude emaste või ressursside korraga kaitstavuse ökonoomsus omakorda sõltub ressursside või emaste levikutüübist (joonis 9.3). Kui viimased on levinud hajutatult nagu vasakpoolsel joonisel, siis paikneb ühel territooriumil keskmiselt vähe ressursse või emaseid ja eeldused polügüüniaks on väikesed.
piires? B.H. Seghers (1974) uuris, kuidas sõltub väikeste kalade - guppide - parve keskmine suurus sellest, kui palju esineb nende elupaigaks olevas ojas nende vaenlasi, röövkalu. Selgus, et mida rohkem esines ojas röövkalu, seda suurematesse parvedesse olid koondunud guppid (joonis 6.1). J.P. Myers koos kolleegidega (1979) aga uuris leeterislasid ja avastas, et kui mõnel pool toituvad rislad üksikult ja isegi kaitsevad oma toitumisterritooriume, siis teistes kohtades toituvad nad hoopis salkades. Püüdes selgitada sellise varieeruvuse põhjusi, leidsid uurijad, et leeterislad koonduvad salkadesse seal, kus toitu on kas väga vähe või väga rohkesti (joonis 6.2), kusjuures vahepealse toidurohkusega aladel toituvad rislad üksikult oma kaitstavail territooriumidel. Niisiis paistavad ka liigisisesel tasandil grupieluviisi seisukohast olulised olevat needsamad kaks tegurit: toit ja vaenlased. Nagu alljärgnevast näeme, lisandub
annaabi.ee 
