Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest
millal toit tema kombitsatele satub. Söödav osa neelatakse alla, seedimatud osakesed aga väljutatakse või kleebitakse hoopis tupeseinte külge. 5)Tõruvähid on kõvasti ühe koha peal kinni, nii et nad ei saa aktiivselt toitu hankida. Tõusu ajal sirutavad nad oma jäsemed välja ja haaravad nendega mikroskoopilisi ripsloomi ja taimeosakesi endale koja sisemusse. Tõruvähid on võimelised sööma ainult siis, kui merevesi neid üle ujutab. 4. Energia liikumine (muundumine) toitumistasemel Tootjad ehk produtsendid ookeanites on tootjad kõik taimed, mis seal kasvavad, näiteks: punavetikad, pruunvetikad, ränivetikad, vaguviburvetikad, neelvetikad, liitvetikad, agarikud, planktonilised. Esmased tarbijad ehk herbivoorid esmased tarbijad on need, kes söövad neid taimi. Herbivoorid ei saa olla kiskjad ega loomtoidulised. Ookeanides on esmased tarbijad näiteks: meriroosahvenad, mudahüpik, papagoikalad, vähilised, krevetid, korallid, kiviahvenlased,
annaabi.ee 
