Saagi populatsioonid Kuigi saagiks olemine on halb indiviidile, võib see olla hea ülejäänud populatsioonile ◦ Vabanevad ressursid ◦ Liigisisese konkurentsi vähenemine ◦ Stressi vähenemine Kaelustuvi katse ◦ Intensiivne küttimine ei suurendanud üldist ületalvist suremust ◦ Küttimise lõpetamine ei suurendanud populatsiooni Taimede elutsükkel ◦ Kahjurite vähendamine tõstis seemnete valmimise edukust, tõusis idandite hävitamise intensiivsus Kompensatsioonimehhanismid Toitumisstrateegiad Saagiks valitakse nõrgemad isendid ◦ Vanad, haiged, noored ◦ Kergem püüda, vähem jõudu põgenemiseks, vähem põgenemismanöövreid, suutmatus märgata kiskjat Toitumisstrateegiad: ◦ Aktiivne jaht ◦ Passiivne jaht ◦ Parasiitide otsene ülekanne ◦ Parasiitide vabade vormidega kokkupuude Toitumisotsused: ◦ Elupaiga valik: avatud vs varjatud ◦ Kiskjate osakaal: rohkem toitu vaenlase alas vs
Nad on esimesi loomarühmi, kes maismaale elama asusid. Asustavad kõiki loodusvööndeid ja elupaiku ookeanidest kõrgmägede ja kõrbeteni. Enamik maismaatigusid on herbivoorid, kes toituvad taimeosadest, näiteks lehtedest, viljadest ja puukoorest, mahalangenud kõdunevatest osadest; teatud liigid toituvad ka loomaraibetest, võivad süüa ka samblaid, samblikke ja seeni. Üksikud liigid on parasiidid. Vee-eluliste tigude seas on levinud mitmekesised toitumisstrateegiad: leidub herbivoore, kiskjaid, detritofaage (mudas elavad), raipesööjaid ja mõningaid filtreerijaid, kellel hõõrel puudub või on redutseerunud. Veeteod võivad kividelt kraapida vetikaid. Ökol. roll: lagundajad, teistele loomadele toiduks Tigude asümmeetriline keha eristub sisusekotiks ja lihaseliseks jalaks. Jala eesosas on pea, mis kannab jätketel asuvaid meeleelundeid ja suuava. Peas olev peaaju koosneb liitunud närvitänkudest.