(näiteks Kalev) ning igasuguseid muid seltse. Lisaks seltsidele tegutsesid veel kohalikud valla- või linnavolikogud. 1915. aastal läks olukord umbes samamoodi edasi. Venemaa hakkas I maailmasõjas takerduma. Sealne sõjavägi hakkas Läti pealinnale lähenema. Eestlasi osales maailmasõjas 100 000, kuid eraldi Eesti rahvuslikke väeosasid Vene sõjaväes ei organiseeritud. Lätist tuli Eesti pinnale ühe enam sõjapõgenikke juurde. Rahva olukord halvenes, sest rindel olid toitumisraskused. Samuti nõrgenesid ka valitsuse positsioonid. Rahval läks suur sõjavaimustus üle ja vene elanikkonna osatähtsus suurenes. Erilisi poliitilisi liikumisi ei olnud. 1916. aastat võib iseloomustada kui väsimust ja pettumust, mis sõjas järjest suurenes. Lõunarindel oli suur pealetung ning inimestel hakkas selgeks saama, et sõda ei võideta. Jätkusid erinevad toitumisraskused ja majandusraskused ning sellel ajal poliitilisi liikumisi ei lubatudki.
4 poissi ühe tüdruku kohta. Autismi esinemissageduse tõusu põhjuseks võivad olla: 1. Erinevate diagnostiliste kriteeriumide kasutamine. 2. Arstide jt. spetsialistide teadmiste paranemine, diagnostika täpsuse tõus. 3. Elanikkonna teadmiste suurenemine autismi avaldumisvormide kohta, kiirem ja varasem uuringutele pöördumine. 4. Suur immigratsioon või selle suurenemine (immigrantide elatustase madalam, emade ja laste haigestumus suurem, toitumisraskused jne.). 5. Sagedamini on hakatud leidma autiste nii norm. IQga kui ka raske vaimse arengu mahajäämusega laste hulgas. 6. Muud, seni veel ebaküllaldaselt välja selgitatud tegurid. 4 Diagnoosimine Autismi kahtlusel ei pruugita olulisi uuringuid tehagi. Tähtsam on lapse käitumise ja suhtlemise jälgimine ja vanemate kaebused lapse kohta.