Nt mäger, kährikkoer, karu. Kas magab talveuinakut või und? http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eliomys_quercinus01.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ours_brun_parcanimalierpyrenees_3. http://en.wikipedia.org/wiki/File:%27Honey%27_the_badger.jpg Loomade ränded Paljud imetajad ja linnud rändavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega piirkonda. Aafrikas rändavad miljonilipealised sõraliste karjad vihmaperioodide vaheldumise tõttu. Kõige pikemad ränded imetajatest vaalad, lindudest randtiir. Hallvaalade rändekaart http://science.kqed.org/quest/2012/03/16/gigantic-journey-humpback-migration/ Lindude rändetüübid Kõige tüüpilisemaks rändetüübiks on põhja-lõuna-suunaline kaugränne (randtiir). Osade liikide, kelle areaal on suur, lõunapoolsed asurkonnad ei pea rändama,
· Talveuni - ainevahets, südametegevus, hingamine on väga aeglane, kehatemperatuur on sama, mis välistemperatuur, loom vajab vähe energiat, ärkab unest aeglaselt (kahepaiksed, roomajad, siil, nahkhiir) · Taliuinak - ainevahetus aeglustub vähe, kehatemperatuur langeb ainult mõne kraadi, vajab vähe energiat, ärkab uinakust kiiresti (karu, kährikkoer, mäger) · Ränne - nt linnud; rändavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega piirkonda. Rändavad need, kellel pole talveks toitu, sest külmunud maa ja lumi takistavad toidu otsingut. Paljud linnud rändavad parves. Rändavad ka imetajad, nt antiloobid, sebrad, nahkhiired, vaalad. Vaalad rändavad igal aastal kümned tuhandeid kilomeetreid külmadest toidurikastest vetest soojadele aladele poegima. Nende poegadel on külma eest kaitsev rasvakiht õhuke.
annaabi.ee 
