Kuidas tasuks käituda heterogeensel toitumisalal? Heterogeenses elupaigas, kus toit paikneb ruumiliselt väga ebaühtlaselt, laikudena, langeb ühe toitumiskoha piires toitumise efektiivsus ajaühikus sedamööda, mida kauem isend selles konkreetses kohas viibib (sest toiduvarud antud kohas ammenduvad järk-järgult). Sellises elupaigas toituva isendi jaoks on põhiküsimus järgmine: millal tuleks sellest konkreetsest toitumiskohast lahkuda ja asuda otsima uut toitumiskohta? Selgub, et sellele küsimusele pole ühest lihtsat vastust, vaid see sõltub asjaoludest. Üheks selliseks asjaoluks on uue toitumiskoha leidmiseks keskmiselt kuluv aeg, mis muuhulgas sõltub omakorda toitumiskohtade vahekaugusest. o Kui uue toitumiskoha leidmisele kulub palju aega (mis vastab punasele täpile vasakpoolsel ajateljel), tasub loomal ühest konkreetsest kohast lahkuda ajahetkel, mis vastab punasele täpile parempoolsel ajateljel. Miks
et tema käitumine tooks talle maksimaalset edu - seejärel võrreldakse looma tegelikku käitumist ennustatuga. Optimaalse toitumise teooria. Optimaalne toitumine heterogeensel toitumisalal, marginaalväärtusteoreemi olemus. Optimaalne valivus toitumisel, näiteid. Optimaalse toitumise teooria kohaselt toitub kõige paremini see isend, kes minimaalse aja- ja energiakuluga omastab maksimaalse toiduhulga. Marginaalväärtusteoreemi olemas - loomal tasub toitumiskohast lahkuda ja leida uus koht, kui efektiivsus on langenud alla marginaalpiiri. Kui toitu raske leida, siis tasub kauem toituda ühes kohas.N: kimalased ammutavad iga õisiku seda tühjemaks, mida vähem õisi niidul parajasti on, N: kuldnokk viibib ühel toitumisalal seda kauem, mida hõredamalt paiknevad sobivad toitumisalad. Kui toitu palju, võib olla valiv, N: hall-kärbsenäpp toitub varahommikuti ja õhtuti tillukestest lehetäidest, keskpäeval aga suurtest putukatest
annaabi.ee 
